Rahvusringhääling otsib kõige eestilikumat sõna. Paku oma sõna!
Milline sõna peegeldab kõige paremini Eestit ja eestlust ning annab edasi meie keelele ja kultuurile omast?
Eesti Rahvusringhääling kutsub järgneva kahe nädala jooksul esitama sõnu, mis inimeste arvates on ainuomased just Eestile – ehk kõige eestilikumad, olgu valitud sõna eestilik kõla või sisu poolest.
Otsitakse sõnu, mis annavad kõige paremini edasi siinse maa, inimeste ja kultuuri eripära. Sõnu, mis tulevad keelele, mõeldes Eestile ja eestlusele. Algatuse raames võib esitada nii igapäevaseid kui ka harva kasutusel olevaid sõnu.
Milline on Sinu arvates kõige eestilikum sõna? Oma kõige eestilikuma sõna saad sisestada 30. märtsini lehel
Loe lähemalt: "ERR-i suur keelealgatus otsib kõige eestilikumat sõna".
Algklasside emakeelepäeva mälumängu võitis 4.d
Algklasside võistkonnad näitasid emakeelepäeval oma teadmisi mälumängus. Võitjaks osutus 4.d klassi võistkond koosseisus Andree Laanisto, Henri Vahtel, Rasmus Hunt, Eleonora Touart ja Liisa Marie Kaares. Eriauhind läks 1.b klassi võistkonnale, kuhu kuulusid Fredy Viita, Karl Käärt, Reno Pärgmäe, Elina Lunin ja Romet Sulavee.
4. klassi võistkond sai auhinnaks Eva Roosi raamatu „Teistmoodi mööblipood" ning 1. klassi võistkond Kiira Saare „Maailma parim dingo".
Mälumängu korraldas raamatukoguhoidja Külli Kose-Rodal. Osalesid 5-liikmelised võistkonnad 1.- 4. klassini.
Küsimused puudutasid kolme valdkonda. Esiteks tuli tunda eesti lastekirjanikke, nende poolt välja mõeldud vahvaid tegelasi ning illustraatoreid, teiseks tuli näidata teadmisi 2. aprillil tähistatava ülemaailmse lastekirjanduse päeva kohta ning kolmas küsimuste rubriik puudutas meie uudis- ja murdesõnu. Küsiti ka, mis täht võeti meie tähestikku 200 aastat tagasi. (Muidugi oli see „õ”.)
Mälumängu eriauhinna saanud 1.b võistkond ja üldvõitja 4.d klassi võistkond.
Fotod: Marje Nurk
Emakeelenädalal väärtustati eesti keelt ja kirjandust
Emakeelepäeva tähistati koolis sel aastal mitmel päeval ja mitme keele- ja kirjandusteemalise üritusega.
5. märtsil pärast suusapäeva vaatasid gümnaasiumiastme õpilased ja õpetajad koos kinos Artis Tanel Toomi filmi „Tõde ja õigus“. Enne filmi avaldas õpetaja Irene Artma, et kord aastas ühine kinokülastus väärtfilmi vaatamiseks võiks saada traditsiooniks, sest mullu vaadati koos D. J. Salingeri elul põhinevat filmi „Mässaja rukkis“.
6. märtsil pidasid koolis 45-minutilise loengu teadurid-leksikograafid Tiina Paet, Kristina Koppel ja Maria Tuulik, tutvustades internetipõhiseid uusi võimalusi kontrollida õigekirja. Oma kolleegid Eesti Keele Instituudist kooli kutsunud õpetaja Sven-Erik Soosaar sõnas, et peab oluliseks gümnasistidele akadeemilise mõtlemise tutvustamist ja arendamist.
7. märtsil arutlesid 11.a klassi õpilased SKYPE´i vahendusel Hiina üliõpilastega, kas ja kuidas mõista tõlgitud luulet. Ürituse kuraatori, Tallinna Keskraamatukogu väliskirjanduse osakonna juhataja Kristel Palgi juhtimisel jõuti tõdemuseni, et laul ja luule on tihedalt seotud, ning spontaanselt esitasid mõlemad pooled ka ühe laulu a capella. Mihkel Vaarmaa laulis filmist „Viimne reliikvia“ kuulsat laulu, mis algab sõnadega „Üks mees nägi unes taevalikku õiglust…“.
14. märtsi aktusele kutsusid eesti keele õpetajad need õpilased, kes on tundides silma paistnud hea lugemuse, korrektse õigekirja ja heade õpitulemustega. Samuti tänasid õpetajad neid õpilasi, kes algatasid midagi uut, näiteks klassidevahelise väitlusvõistluse, või esindasid kooli olümpiaadil ja erinevatel konkurssidel. Kammerlikku koosviibist ilmestasid muusikapalad ja kooli omaloomingu võistluse parimate tööde esitused. Ürituse kulminatsiooniks oli päevateemaline mälumäng, mille võitja sai kingituseks muidugi raamatu.
Hetk leksikograafide esinemisest.
Arutelu Hiina üliõpilastega.
Aktuse lõpetas Kahoot.
Fotod: Irene Artma ja Anastassia Kralle
5. klasside poisid võitsid rahvastepallis esimese koha
5. klasside poisid võitsid 14. märtsil Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa 5. klasside rahvastepallivõistlustel kindlalt esimese koha.
Rahvastepallivõistkonnas mängisid Ragnar Martinson (5.a), Magnus Liivanurm (5.a), Joonah Marten Üprus (5.a), David Tuisk (5.a), Fransesco Cicetti (5.b), Oscar Tobias Piiroja (5.d), Kaspar Mathias Korrol (5.a), Karl Linnas (5.a), Rene Reineberg (5.c) ja Marek-Andro Keskküla (5.b). Poisse juhendasid kehalise kasvatuse õpetajad Meelis Rum ja Railo Paun.
„Tundides harjutamised jätsid võistkonnast keskpärase mulje, kuid võistlustel näitasid poisid kiirust ja jõudu, ning mis kõige tähtsam - mängisid targalt,” ütles õpetaja Meelis Rum.
Foto: Meelis Rum
Vene keele päeval tähistati maslenitsat
Sel aastal tähistati vene keele päeval, 7. märtsil vene maslenitsat - vene rahvuslikku pidu, mis kestab terve nädala, mida nimetatakse maslenitsaks ehk võinädalaks. Traditsiooniliselt süüakse võinädalal palju pliine, sõidetakse hobusaaniga, käiakse vastlalaadal ja meisterdatakse õlenukku ehk tšutšelat. Võinädal kulmineerub vastlatralliga, kus põletatakse lõkkes õlenukk ja jäetakse talvega hüvasti.
Üritustel osalesid õpilased kuuendast kuni kaheteistkümnenda klassini. 12. klassi õpilased tegid esitluse võipühadest. Põhikooli õpilased esinesid populaarsete lastelauludega „Kuuseke” (6.a), "Antoška" (6.b,d,c), „Haned, mu haned” (6.b), ”Tsunga-tsanga” (7.c), vene rahvalauluga „Vene präänikud" (9.a, 8.b), populaarse vene lauluga "Õhtud Moskva lähistel" (8.c), näidenditega vene muinasjutude alusel „Naeris" (6.d ja 6.b), "Kakuke" (9.a), "Tare-tareke" (7.a), "Kolm karu" (8.a), "Loomad augus" (7.a).
9.-12. klassid esinesid vene laulu hittidega: Anne Veski „Позади крутой поворот" (9. klassid), „Privet" (10.a ja b), „Miljon helepunast roosi" (12.a) ja vene rahvalauluga "Oi pakane, pakane" (11.a, b). 10.b lavastas vene rahva muinasjutu "Kirvest puder", 10.a tegi lühifilmi "Hot potatoes vene keeles" ja lavastas kuulsa vene luuletaja Kornei Tšukovski muinasjutu "Barmalei". Kõik etteasted kõlasid loomulikult vene keeles.
Sai ka mängida vene rahvamänge, mida korraldasid 12. klassi õpilased. Vene keele tundides katsid õpilasid piduliku lauda, jõid teed ja sõid pliine moosi ja meega.
10.b klassi lavastus "Kirvest puder".
