Mis tegelikult juhtus 25. jaanuari hommikul?

Detsembris näitas ETV AK-s Kuressaare Vanalinna kooli direktorit, kes igal hommikul teretab kooli uksel kõiki koolis õppivat 360 õpilast. Meie kooli valvur Toomas teretas ka igal hommikul muhedalt kõiki kooli saabujaid – ja meie koolis on üle 900 õpilase. Ka valvur Toomas sattus meediasse, aga hoopis teisel põhjusel. Mis juhtus siis 25. jaanuari hommikul?
 
Hommikul, kui kogu koolitee väravast kuni kooli peaukseni on täis kooli tulevaid lapsi, tormas nende vahel arutult ringi suur koer. Üks laps andis sellest teada valvurile, kes kirjeldab edasist nii:.
„Polnud aega jopetki selga tõmmata, sest minu informeerija tundus kaunis hirmununa. Ja kohe nägin ka rahuhäirijat – valge rullsabaga noort koera, kellel puudus täielikult koolitus (minu viimane koer oli Moskva vetelpäästja, kes oli pereliikmeks 13 aastat ja tuletab ennast kodusel arvutiekraanil igapäevaselt meelde taustapildina). Koer hüppas valimatult väikeste koolijütside nägude poole ja tõsisemate tagajärgede ärahoidmiseks püüdsin koera lastest eemale tõrjuda nii paljaste käte kui jalaliigutustega, aga paljud lapsed olid tõsiselt hirmunud. Lõppkokkuvõttes suutsin lapsed kooli sisse aidata ilma näkkuhammustusteta.”
 
Valvuri juttu kinnitavad kõik pealtnägijad. Üks lapsevanem, kes oma last kooli tõi, kirjeldab, kuidas kooli välisukse juuures oli hulk lapsi, kes ei saanud edasi minna, sest koer hüppas lastele selga, näksates siit ja sealt. Ta ei tundunud just kuri, aga suure koera ohjeldamatu karglemine oli lastele hirmutav, mõne peale ta ka urises. Ühel lapsel tiris koer hammustades kinda käest ja seda ta tagasi ei saanudki, laps nuttis ja oli endast väljas. Lapsed kirjutavad, et nad kartsid suurt koera, et valvuri käitumine oli hooliv ja ta kaitses neid, et valvur lõi jalaga vastu maad ja tõrjus koera ukse juurest eemale, et lapsed sisse saaks, et valvur ei löönud koera, et koer ei saanud kohe kindlasti haiget.
 
Sellest sündmusest ilmus Delfis artikkel, kus juba pealkiri väitis, et valvur peksis hulkuvat koera. Järgnes muidugi paarsada kommentaari, täis räigeid solvanguid valvuri aadressil. Samal päeval kirjutas valvur Toomas töölt lahkumise avalduse.
 
Juhtum tõstatab rea küsimusi. Kas üleriigiline meedia peaks avaldama ühe ülereageerinud helistaja jutu põhjal artikli? Kuidas kaitsta inimest anonüüümsete kommenteerijate jõhkrate sildistuste eest? Kuidas on kogunenud nii palju tigedust, et sellised solvangud kommentaariumis üldse võimalikud on?
 
Kirjale, mis peab õigeks valvuri käitumist, kui ta kaitses lapsi närvilise suure koera eest, ja mõistab hukka meedia vägivalla, kirjutasid alla kõik tööl viibinud õpetajad – 45 inimest.
 
Lõpetuseks laste kirjadest valvurionule:
Me kõik teame, et tahtsid lapsi kaitsta ja neid mitte ohtu seada!
Nüüd tean, et ei tasu alati meediat uskuda.
Aitäh, et hoolid!
 
Sa oled siin: Avaleht Mis tegelikult juhtus 25. jaanuari hommikul?