Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpilaste hindamise kord

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 1-2/31 9.10.2015

Hindamise korraga tutvunud ja arvamust avaldanud 

- hoolekogu 1.10.2015

- õpilasesindus 5.10.2015

- õppenõukogu  5.10.2015

 

1 ÜLDSÄTTED
1.1 Hindamise alus

1.1.1 Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse kooli põhikooli ja gümnaasiumi õppekavas nõutavatest teadmistest ja oskustest.
1.1.2 Käitumise (sealhulgas hoolsuse) hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.
1.1.3 Kui õpilasele on koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

1.2 Hindamise eesmärk

1.2.1 Toetada õpilase arengut.
1.2.2 Anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta.
1.2.3 Innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima.
1.2.4 Suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul.
1.2.5 Suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
1.2.6 Anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

1.3 Hindamisest teavitamine

1.3.1 Kooli õppekavas sätestatud õpilaste hindamise põhimõtted ja kord on kättesaadav lapsevanemale, eestkostjale või hooldajale (edaspidi lapsevanem), õpilasele ja õpetajale ning avalikustatud kooli kodulehel ja infostendil.
1.3.2 Hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassiõpetajad ja aineõpetajad õppeaasta või ainekursuse algul.
1.3.3 Käitumise (sealhulgas hoolsuse) hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul.
1.3.4 Õpilasel on õigus saada vastavalt klassi- või aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta.
1.3.5 Lapsevanemal on õigus saada soovi korral teavet oma lapse hinnete kohta aineõpetajalt ja klassijuhatajalt.
1.3.6 Lapse hinded tehakse lapsevanemale teatavaks e-kooli kaudu. Lapsevanema soovi korral teavitatakse teda õpilase hinnetest hinnetelehe kaudu.
1.3.7 Kokkuvõtvad hinded teatatakse lapsevanemale klassitunnistuse kaudu, mille õpilane esitab lapsevanemale põhikoolis iga trimestri lõpul ning gümnaasiumis 2 korda õppeaasta jooksul (jaanuaris ja juunis).

1.4 Kujundav hindamine
Kujundav hindamine on õppetöö kestel toimuv kirjalik või suuline tagasiside, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist.

1.4.1 Õpilastele antakse tagasiside seniste tulemuste ja vajakajäämiste kohta
1.4.2 Innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel.
1.4.3 Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse etteantud hindamismudelite alusel.
1.4.4 Õpilane analüüsib end ja saab tagasisidet arenguvestluste käigus.


2 TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE
2.1 Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise skaalad
Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega.

2.1.1 Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis.
2.1.2 Hindega "5" (väga hea) hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "5", kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
2.1.3 Hindega "4" (hea) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "4", kui õpilane on saanud 75–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
2.1.4 Hindega "3" (rahuldav) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega 3, kui õpilane on saanud 50-74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
2.1.5 Hindega "2" (puudulik) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega 2, kui õpilane on saanud 20-49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
2.1.6 Hindega "1" (nõrk) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega 1, kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
2.1.7 Hinded "1" ja "2" on mitterahuldavad hinded.
2.1.8 Esitamata kodust tööd võib aineõpetaja hinnata hindega "1", kui õpilane ei ole tunni alguses õpetajale vabandanud.
2.1.9 Sümbol ! tähistab e-koolis õppevõlgnevust.
2.1.10 Sõltuvalt ainest, õpilase individuaalsusest, töö mahust, ülesannete keerukusest, vigade arvust ja liigist võib õpetaja rakendada +/-5 protsendimäära.
2.1.11 Õppeainete hindamise erisused on ära toodud antud hindamisjuhendi lisades.
2.1.12 Kehalises kasvatuses erinõudeid vajavate õpilaste hindamisel arvestatakse õpilase püüdlikkust, suhtumist õppeainesse, teoreetilisi teadmisi ning referaatide ja uurimuslike tööde koostamist.
2.1.13 Püsiva kirjaliku kõnepuudega põhikooli õpilaste osas, kes saavad regulaarset logopeedilist ravi või kellega õpetaja töötab individuaalselt logopeedi nõuannete järgi, rakendatakse diferentseeritud hindamist, kusjuures düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu arvestatakse vealiikide järgi. Õpilase arvestuslikult hinnatavatele kirjalikele töödele tehakse märge Hinnatud diferentseeritult. Klassi- või lõputunnistusele seda märget ei tehta.
2.1.14 Kui õpilane on puudunud õppeperioodi tundide arvust 40% ja enam, on aineõpetajal õigus nõuda kogu õppeperioodil õpitu ulatuses arvestust.

2.2 Õpitulemuste hindamise korraldus

2.2.1 Õpilase teadmisi ja oskusi hindab klassi- või aineõpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel.
2.2.2 Kui töö sooritamise või hindamise käigus tuvastab õpetaja õpilase poolt kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise, hinnatakse seda tööd hindega 1. Seda hinnet parandada ei saa.
2.2.3 Õpitulemuste hindamine jaguneb:
• õpiprotsessi hindamine (protsessihinne);
• arvestuslik hindamine (arvestuslik hinne);
• kokkuvõttev hindamine (kokkuvõttev hinne).

2.3 Õpiprotsessi hindamine

2.3.1 Õpiprotsessi hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine, mille eesmärk on järgmine:
• õpilasele tagasiside andmine õppimise edukusest;
• õpilase õpimotivatsiooni ja positiivse enesehinnangu toetamine;
• õppeülesannete korrigeerimine ja vajaduse korral diferentseerimine.
2.3.2 Õpiprotsessi hindamisel arvestatakse nõutavaid õpitulemusi, õppeaine eripära, õpilase vanust, võimeid ja individuaalset arengut. Õpiprotsessi hindamise objektid ja vahendid valib õpetaja.

2.4 Arvestuslik hindamine

2.4.1 Arvestuslik hindamine on ühe tervikliku aineosa nõutavatele õpitulemustele hinnangu andmine. Arvestuslikult hinnatakse kooli ainekavas ja/või õpetaja töökavas määratud nõutavate õpitulemuste saavutatust.
2.4.2 Arvestuslikke hindeid võib panna ka protsessihinnete alusel. Otsuse selle kohta, kas ja kuidas kasutatakse arvestuslikul hindamisel protsessihindeid, teeb õpetaja.
2.4.3 Arvestuslikud hinded kantakse e-kooli eri tähistusega (kontrolltöö).
2.4.4 Õpetaja võib individuaalse õppekava sätestatu korral või valikkursuste hindamisel kasutada hinnanguid "arvestatud" ja "mittearvestatud", neid hinnanguid ei teisendata viiepallisüsteemi.
2.4.5 Arvestuslik hindamine kavandatakse trimestri või kursuse ulatuses. Arvestusliku hindamise objektid ja vahendid valib õpetaja.
2.4.6 Nõutavad teadmised ja oskused, mida arvestuslikult hinnatakse, samuti nende kontrollimise vormi teatab õpetaja õpilastele trimestri või kursuse algul.
2.4.7 Trimestri, poolaasta või kursuse õppetulemuste omandamist kontrollivate kirjalike arvestustööde aeg kavandatakse kooskõlastatult õpilastega ja teiste õppeainete õpetajatega ja märgitakse kontrolltööde tabelis e-koolis vähemalt viis tööpäeva enne töö toimumist. Ühel päeval tohib õpilasel olla üks arvestuslik kontrolltöö.
2.4.8 Arvestuslikult hinnatavate ülesannete (suuline vastus, kirjalik või praktiline töö) täitmine on kõikidele õpilastele kohustuslik.
2.4.9 Õpilasele, kes mõjuva põhjusega ei sooritanud arvestuslikku tööd nõutavaks tähtajaks, märgitakse e-kooli hinde kohale märge !.
2.4.10 Õpilasele, kes mõjuva põhjuseta ei sooritanud arvestuslikku tööd nõutavaks tähtajaks, märgitakse e-kooli hinne "1".
2.4.11 Õpilasele, kes puudus põhjuseta arvestuslikult töölt, märgitakse e-kooli hinne "1".
2.4.12 Esimeses kooliastmes arvestuslikku hindamist ei kasutata.

2.5 Järelevastamise ja hinde parandamise kord

2.5.1 Õpilane, kellel jäi arvestuslikult hinnatav vm kohustuslik ülesanne õigeaegselt täitmata, vastab selle järele 10 õppepäeva jooksul või õpetajaga kokkulepitud ajal. Kui e-koolis oli eelnevalt sümbol !, kustutatakse see ning lisatakse järelevastamisel saadud hinne uue hindena.
2.5.2 Kui õpilane jätab selle ülesande mõjuva põhjuseta järele vastamata, märgitakse talle e-koolis hinne "1".
2.5.3 Õpilane, kes täitis arvestuslikult hinnatava vm kohustusliku ülesande mitterahuldavalt, täidab vastava ülesande uuesti õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jooksul. Uus hinne kantakse e-kooli parandushindena. Hinnet on õpilasel õigus parandada üks kord.
2.5.4 Kui õpilane puudub koolist haiguse tõttu, sooritab ta järel- ja parandustöid peale tervenemist.
2.5.5 Kui õpilasel on trimestri või kursuse lõppedes e-koolis arvestusliku hinde asemel märge !, võib õpetaja anda talle arvestuslikult hinnatava ülesande, et kontrollida tema teadmisi ja oskusi ning välja panna puuduv arvestuslik hinne.

2.6 Kokkuvõtva hindamise põhimõtted

2.6.1 Kokkuvõttev hinne on põhikoolis õppeaine trimestri- ja aastahinne, gümnaasiumis kursuse- ja kooliastmehinne. Kooliastmehinne on õppeaine 10.–12. klassi kursuste kokkuvõttev hinne.
2.6.2 Kokkuvõtva hinde panemisel arvestatakse erinevate hinnete tähtsust ja kaalu.
2.6.3 Õppeaine trimestri- ja kursusehinne pannakse välja vähemalt kolme hinde põhjal, millest vähemalt üks on arvestuslik.
2.6.4 I kooliastmes pannakse trimestrihinne välja vähemalt nelja protsessihinde alusel.
2.6.5 Kui õpilane ei ole kokkulepitud tähtajaks nõutavaid arvestuslikult hinnatavaid ülesandeid täitnud, muudetakse e-koolis sümbol ! hindeks "1".
2.6.6 Õpilasele, kellel on osa arvestuslikke ülesandeid trimestri või kursuse lõppedes mõjuval põhjusel täitmata, pannakse e-koolis perioodihinde kohale ajapikenduse tähisena sümbol !. Pärast nõutavate ülesannete sooritamist asendatakse sümbol ! hindega. Sümbolit ! ei märgita tunnistusele, kuid klassijuhataja kirjutab tunnistusele kommentaari õpilase hindamata jätmise põhjuste kohta.
2.6.7 Kui õpilase trimestri- või kursusehinne on jäetud mõjuvatel põhjustel välja panemata (sümbol !), on õpilasel kohustus materjal järele vastata aineõpetajaga kokkulepitud ajal hiljemalt õppeperioodi lõpuks.
2.6.8 Kui õpilane ei ole nimetatud ajavahemiku jooksul kasutanud võimalust järelevastamiseks, pannakse puuduv kokkuvõttev hinne välja, arvestades sooritamata arvestuslike ülesannete hindeks "1".
2.6.9 Mitterahuldav perioodihinne kantakse e-kooli koos õpetaja kommentaariga.
2.6.10 Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, otsustatakse õppeaine lõplik aastahinne või kooliastmehinne pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
2.6.11 Õppeainete kokkuvõtvad trimestri-, kursuse- ja aastahinded kantakse e-kooli ja klassitunnistusele, aasta- ja kooliastmehinded ka õpilasraamatusse.

2.7 Kokkuvõttev hindamine põhikoolis

2.7.1 Põhikoolis hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt trimestri- ja aastahindega.
2.7.2 Trimestrihinne pannakse välja trimestri lõpul antud trimestri jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud trimestrihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
2.7.3 Õppeaines, mida õpitakse üks tund nädalas, võib õpetaja kasutada poolaastahindamist.
2.7.4 Õpilasele, kelle trimestrihinne on mitterahuldav või on jäetud välja panemata (sümbol !), rakendatakse järgmisi tugisüsteeme, et aidata õpilasel omandada nõutavad teadmised ja oskused:

• järelaitamistund, mis on õpilasele järgmise õppeperioodi jooksul kohustuslik;
• vajadusel kutsub klassijuhataja või HEV-koordinaator kokku ümarlaua (õpilane, aineõpetaja, lapsevanem, psühholoog, logopeed jne), et leida võimalusi probleemide lahendamiseks;
• erandkorras koostatakse õpilasele järgmiseks õppeperioodiks individuaalne õppekava, mille kinnitab õppenõukogu.

2.7.5 Õppeaine aastahinne pannakse välja trimestri- või poolaastahinnete alusel.
2.7.6 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
2.7.7 Põhikooli õpilane peab kolmandas kooliastmes sooritama loovtöö.

2.8 Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumiastmes

2.8.1 Gümnaasiumiastmes pannakse välja õppeaine kursusehinded ja kooliastmehinded.
2.8.2 Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine 10.–12. klassi kursusehinnete alusel.
2.8.3 Õpilasel, kelle kursusehinne on mitterahuldav või on jäetud välja panemata (sümbol !), vastab kursuse järgi õppeperioodi jooksul või täiendaval õppetööl.
2.8.4 Gümnaasiumi jooksul peab õpilane sooritama õpilasuurimuse või praktilise töö.

2.9 Üleminekueksamid

2.9.1 Põhikooli 8. ning gümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilased sooritavad õppeaasta lõpul ühes õppeaines üleminekueksami, mis korraldatakse üldjuhul õppeperioodi viimasel nädalal.
2.9.2 Üleminekueksami õppeaine määrab kooli juhtkond. See tehakse õpilastele teatavaks hiljemalt II poolaasta alguseks.
2.9.3 Üleminekueksam võib olla kirjalik või suuline.
2.9.4 Üleminekueksami vormi otsustab vastava aine õppetooli juht
2.9.5 Üleminekueksami materjalid koostavad kooli vastava aine õppetooli liikmed ja kinnitab kooli direktor vähemalt kaks nädalat enne üleminekueksamite algust.
2.9.6 Üleminekueksamite läbiviimiseks moodustab kooli direktor hiljemalt kaks nädalat enne üleminekueksamite algust vähemalt kaheliikmelised üleminekueksamikomisjonid
2.9.7 Abimaterjalide kasutamise üleminekueksamil otsustab üleminekueksamikomisjon.
2.9.8 Üleminekueksamil hindab õpilasi üleminekueksamikomisjon.
2.9.9 Üleminekueksami hinne kantakse e-kooli ja klassitunnistusele.
2.9.10 Üleminekueksami hinnet arvestatakse aastahinde väljapanekul võrdväärselt trimestri- või kursusehindega.

 

 

3 KÄITUMISE (SEALHULGAS HOOLSUSE) HINDAMINE
3.1 Käitumise hindamise eesmärk

3.1.1 Suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid.
3.1.2 Motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

3.2 Käitumise hindamise korraldus

3.2.1 Käitumist ja hoolsust hinnatakse põhikoolis ühe hindega. Gümnaasiumis hinnatakse ainult käitumist.
3.2.2 Käitumist hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega.
3.2.3 Tagamaks õpilase käitumise hindamise objektiivsust, hindab aineõpetaja õppeperioodi lõpul iga õpilase käitumist oma ainetunnis ja märgib hinde e-kooli. Kohustuslik õpilaste puhul, kelle käitumine on rahuldav või mitterahuldav.
3.2.4 Käitumise kokkuvõtva hinde paneb klassijuhataja.
3.2.5 Põhikooliõpilase käitumist (sealhulgas hoolsust) hinnatakse igal trimestril, gümnaasiumiõpilase käitumist kord poolaastas.
3.2.6 Käitumishinded märgitakse e-kooli ja klassitunnistusele ja õpilasraamatusse.
3.2.7 Käitumise aastahindeks pannakse mitterahuldav kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse.

3.3 Käitumise hindamine

3.3.1 Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine, üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ja väljaspool kooli, suhtumine õppeülesannetesse ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
3.3.2 Käitumishindega "eeskujulik" hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt ning kellel ei esine põhjuseta puudumisi, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesanne tetäitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
3.3.3 Käitumishindega "hea" hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
3.3.4 Käitumishindega "rahuldav" hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi või kellel esineb põhjuseta puudumisi, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt, ei täida vahel tundides õpetajate nõudmisi või jätab vahel täitmata kodused õppeülesanded.
3.3.5 Käitumishindega "mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele või ei järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded.
3.3.6 Õpilase käitumise võib hinnata "mitterahuldavaks" ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest, samuti paljude põhjuseta puudumiste korral.

 

 

4 HINDE VAIDLUSTAMINE JA VAIDLUSKÜSIMUSTE LAHENDAMINE

4.1.1 Õpilasel ja lapsevanemal on õigus hindeid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde väljapanemist. Vaidlustada on võimalik kirjalikult sooritatud töö hinnet. Hinnet saab muuta ainult hinde pannud õpetaja.
4.1.2 Õpilase hindamisel koolis tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi lahendavad õpilase või lapsevanema nõudmisel klassi- või aineõpetaja, õppetooli juht ja kooli juhtkond.
4.1.3 Hinde vaidlustamiseks pöördub õpilane ja/või lapsevanem kõigepealt hinde pannud õpetaja poole, kes on kohustatud selgitama hindamise põhimõtteid, korda ning kriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust. Vestluse juures viibib klassijuhataja.
4.1.4 Kui õpilane ja/või lapsevanem pole aineõpetaja otsusega nõus, pöördub ta viie päeva jooksul kirjaliku avaldusega vastava õppetooli juhi poole, selgitades avalduses oma mittenõustumise põhjuseid. Õppetooli juht kuulab ära õpetaja selgitused ning vajadusel teeb hinde pannud õpetajale ettepaneku hinde muutmiseks. Õppetooli juht teavitab oma otsusest avalduse teinud isikut ja hinde pannud õpetajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul.
4.1.5 Kui õpilane ja/või lapsevanem või hinde pannud õpetaja pole õppetooli juhi otsusega nõus, võib ta pöörduda viie tööpäeva jooksul kirjaliku avaldusega kooli juhtkonna poole, selgitades avalduses oma mittenõustumise põhjusi. Kooli juhtkond teeb otsuse ühe nädala jooksul, arvestades õpilase ja/või lapsevanema, hinde pannud õpetaja ja õppetooli juhi kirjalike selgitustega. Otsusest teavitatakse osapooli kirjalikult.
4.1.6 Hinde vaidlustamisel ei saa ühtki etappi vahele jätta.

 

 

5 ÕPILASE JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE, TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE
5.1 Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine ning korduseksam

5.1.1 Õpilase täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise ning õpilasele korduseksami määramise otsustab kooli õppenõukogu kokkuvõtvate hinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
5.1.2 Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid.
5.1.3 Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. Hinne kantakse e-kooli ja klassitunnistusele.
5.1.4 Põhikooli õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tema aastahinne on "2" või "1" või on jäetud välja panemata (sümbol !).
5.1.5 8., 10. ja 11. klassi õpilasele, kes sooritas üleminekueksami mitterahuldavale hindele, määratakse korduseksam.
5.1.6 Mitterahuldava üleminekueksamihinde saanud õpilane sooritab korduseksami kooli direktori poolt kinnitatud materjalide alusel hiljemalt 25. augustiks.
5.1.7 Keskharidust omandav õpilane heidetakse koolist välja juhul, kui talle on ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja nõrgad või puudulikud.
5.1.8 Gümnaasiumi õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainete nendes kursustes, milles tema kokkuvõttev hinne oli "1" või "2" või jäetud välja panemata (sümbol !). Otsus täiendavale õppetööle jätmise kohta tehakse enne õppeperioodi lõppu.
5.1.9 Gümnaasiumi õpilase võib jätta erandjuhul klassikursust kordama mõjuvate põhjuste puhul, kui õppenõukogu peab seda tema edasise õppimise seisukohalt otstarbekaks.
5.1.10 Põhikoolis võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne "2" või "1", täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

5.2 Õpilase järgmisse klassi üleviimine

5.2.1 Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
5.2.2 Põhikooli õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse üle järgmisse klassi enne õppeperioodi lõppu.
5.2.3 Põhikooli õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.
5.2.4 Lõikes 3 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.
5.2.5 Gümnaasiumiõpilane, kelle kõikide õppeainete kõik kursused on hinnatud vähemalt hindega 3, viiakse üle järgmisse klassi enne õppeperioodi lõppu.
5.2.6 Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib üle viia ka õpilase, kellel on mitterahuldavaid kursusehindeid. Otsus üleviimise kohta tehakse hiljemalt 30. augustiks.

5.3 Põhikooli lõpetamine

5.3.1 Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt rahuldavad, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.
5.3.2 Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
• kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
• kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.

5.4 Gümnaasiumi lõpetamine

5.4.1 Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele:
• kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud;
• kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele, matemaatika ja võõrkeele (inglise, vene või   saksa keeles) riigieksamid;
• kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tuleneva koolieksami;
• kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.

 

Sa oled siin: Avaleht Dokumendid TLG hindamise kord