Kooli aineolümpiaadide parimad

Selleks aastaks on aineolümpiaadide koolivoorud lõppenud. Koolis saavutasid olümpiaadidel parimad tulemused alljärgnevad õpilased.
 
Eesti keel
7. klassid
Berit Luite 7.c
8. klassid
Karmely Särme 8.c, Maria Rüster 8.c
9. klassid
Kertu Triin Roosmann 9.c
10. klassid
Sirli Staub 10.b
11. klassid
võrdselt Ken Lilloja 11.b ja Carolin Simona Laurits 11.a
 
Inglise keel
10. klass Sirli Staub 10b
11. klass Kauri Kinks 11a
12. klass Diana Babkina 12b
 

Geograafia

7. klassid
1. Joonas Põldvee 7.b, 2. Kristiina Marie Palu 7.c, 3. Elsa Peep 7.b
8. klassid
1. Maria Rüster 8.c, 2. Martin Väli 8.c, 3. Patrick Mauer 8.b
9. klassid
Henri Ojaste 9.a
Gümnaasium
Sirli Staub 10.b
 
Bioloogia
7. klassid
1. Kristiina Marie Palu 7.c, 2. Laura Kampus 7.c, 3. Eliise Lehtsaar 7.b
9. klassid
1. Kertu-Triin Roosmann 9.c, 2. Rasmus Raasuke 9.a, 3. Henri Ojaste 9.a
 
Keemia
8. klassid
1. Patrick Mauer 8.b, 2. Kevin Markus Korrol 8.a, 3. Karmen Errapart 8.a
9. klassid
1. Kertu-Triin Roosmann 9.c, 2. Mattias Moor 9.c, 3. Rasmus Raasuke 9.a
 
Füüsika
8. klassid
1. Kevin Markus Korrol 8.a, 2.-3. Aron Altmets 8.c, 2.-3. Martin Väli 8.c
9. klassid
1. Kertu-Triin Roosmann 9.c, 2. Mattias Moor 9.c, 3. Marten Ojasaar 9.c
 
Matemaatika
7. klassid
1. Elsa Marie Peep 7.b, 2. Carl Marcus Dalton 7.a
 8. klassid
1. Patrick Mauer 8.b, 2. Kevin Markus Korrol 8.a, 3. Marie Toompuu 8.c
 9. klassid
1. Kertu-Triin Roosmann 9.c, 2. Mattias Moor 9.c

Õpilasi juhendasid õpetajad Irene Artma, Madean Altsoo, Kaire Mäe, Elle Klooster, Alli Aigro, Lagle Matto, Jevgenia Meškenaite, Jana Asperk, Vilve Lepik, Kerli Valmann, Ingrid Mäesalu, Kristel Mäekask, Malle Kask ja Meeri Sild.
 
good
 

Esmaabiringi lapsed õppisid Tervishoiumuuseumis

Lilleküla Gümnaasiumi esmaabi-ringi õpilased külastasid koos oma juhendaja Marju Kiipusega Eesti Tervishoiumuuseumi. Muuseum korraldas meie kooli õpilastele eriprogrammilise muuseumituuri.

Õpilased said teadmisi nahast, keha kõige suuremast organist, ja selle ülesannetest. Siseorganite juures pöörati tähelepanu seedekulgla tööle ning rõhutati tervisliku toidu söömise olulisust ning et süüa tuleb kiirustamata.

Huvipakkuv oli skeleti, südame ja veresoonkonna töö. Põnevust tekitas peaaju ja närvisüsteemi ehitus. Muuseumis selgitati lastele arusaadavalt, mis toimub inimkehas peale elutegevuse lõppemist.

Õpilastel oli võimalus praktiseerida oma teadmisi ja meeskonnatööoskust rollimängudes. Muuseumitöötajatele oli muljet avaldav õpilaste tegevus nuku peal elustamisel. Muuseumitunni õppetegevus oli köitev ja õpilased lubasid uuesti muuseumisse minna – seekord juba koos vanematega.

Esmaabi-ringi õppekäiku Eesti Tervishoiumuuseumi toetas Tallinna Lilleküla Gümnaasium. Juhendaja Marju Kiipus tänab ka Maritta Kiviselgi ema abi eest õppekäigul.
 
Tervishoiumuuseum1
 
 
 
Tervishoiumuuseum2
 
Fotod: Marju Kiipus

Tammsaare sünnipäeval tegeldi omaloominguga

Kolmapäeval, 30. jaanuaril, A. H. Tammsaare sünniaastapäeval tegelesid gümnaasiumi 9.-12. klasside humanitaariast huvitatud õpilased aulas omaloominguga. Omaloomingupäeva organiseeris humanitaarainete õppetool.
 
Et osaleda, tuli internetis kooli kirjandusklubile kirjutada motivatsioonikiri. Nende põhjal valisid klubi liikmed välja osalejad..
 
Kõigepealt said noored poolteist tundi loovkirjutamise praktikat VAT-teatri dramaturgi Mihkel Seederi juhendamisel ning seejärel kirjutati vabal teemal ja vabas žanris võistlusena. Parimaid töid loetakse ette ja autasustatakse kooli emakeelenädalal.
 
"Loodetavasti saab see kooli traditsiooniks kirjutada Tammsaare sünnipäeval omaloomingut," lausus ürituse korraldaja Irene Artma.
 
Omaloomingupaev1
 
 
 
Omaloomingupaev2
 
Fotod: Irene Artma

21. jaanuaril, kallistamispäeval näidati hoolivust

Esmaspäeval, 21. jaanuaril tähistasime ülemaailmset kallistamispäeva. Rääkisime lastega hoolivusest, kaaslaste märkamisest ning kallistasime rohkem. Vahetundides võis eelkõige algklasside koridoris näha õpilasesinduse liikmeid, kes „tasuta” kallisid jagasid.
 
Kallistamispäeval andsime Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu esindajale Kristi Peeglile üle ka jõulukooli laada ja kohvikutega kogutud 353 eurot. Vastu saime tänukirja. Kristi Peegel tänas meid, et me just Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingule insuliinipumpade hankimiseks otsustasime heategevuse korras raha koguda. Summa pole küll suur, kuid aitaks ühel lapsel tasuda omaosaluse 10% kõige moodsamast, 3000 eurot maksvast insuliinipumba maksumusest või siis kolmel lapsel tasuda 10% omaosalus tavalisest 1000 eurot maksvast insuliinipumbast. Kui vaadata, kui kallid on need seadmed, mis aitavad diabeeti põdevate laste elu kergemaks teha, siis on hea tunne küll, et saime natukenegi aidata!
 
Kallipaev2019
 
Isegi kallipildi vaatamine teeb tuju paremaks!
Foto: Marje Nurk

Meie kooli direktor Jaan Paas pälvis Tallinna Haridusameti missioonipreemia

Tallinna Haridusamet andis tänavu esimest korda välja missioonipreemia, et tunnustada inimesi, kes oma tegevusega toetavad haridusameti missiooni elluviimist. Selle suure tunnustuse pälvis kolm teenekat haridustöötajat, nende hulgas ka meie direktor Jaan Paas.

 
Tallinna Haridusameti missioon on sõnastatud järgmiselt: „Õppijale mõeldes arendame parima, kaasaegse ja mitmekülgseima õpikeskkonna“. Võib öelda, et sellise õpikeskkonna loomine on olnud meie lugupeetud direktori elutöö.
 
Jaan Paas on nagu hea maletaja - ta plaanib alati kümmekond käiku ette. 1999 alustas ta meie kooli direktorina. Nõukogudeaegne koolimaja oli amortiseerunud ja õpilasigi vähe. 2002. aastal vastas ta kooli ajalehe tarbeks tehtud intervjuus küsimusele, milline võiks olla Lilleküla Gümnaasium tulevikus, seega n-ö direktori tulevikuvisioon, järgmiselt:
 
„Põhiline on, et õpilased oleks rahul sellega, mida kogesid oma õpiaja jooksul, ja tahaksid alati tagasi tulla – vilistlasena, külalisena, niisama juttu rääkima, oma last meie kooli tooma.
Struktuurilt aga näen kooli sellisena: 3 paralleeli põhikoolis ja 2 gümnaasiumis, maksimaalselt 850 õpilast, võimla (vaheseinaga kolmeks jagatav) ja korralik jõusaal, korras klassiruumid, abiruumid õpetajatele ja nende käsutuses olevatele õppevahenditele (arvutid ja palju muud), suur raamatukogu arvutite ja avara lugemissaaliga, kus oleks mõnus tunde ette valmistada ja leida vaheldust vaba tunni ajal, suur arvutiklass ning „arvutikäru“, väljaehitatud keldrid – saun, laoruumid, poiste tööõpetuse klass, ruumid ringitegevuseks.”
 
Peale missioonipreemia üleandmist palusime Jaan Paasilt kommentaari 16 aastat tagasi öeldule ja ka tänast tulevikuvisiooni.
 
„See tulevikuvisioon on tegelikult üllatavalt hästi realiseerunud! Tol ajal tundusid mõnedki asjad rohkem unistusena.
 
See, mis siin struktuuri osas kirjas on, on valdavas enamuses realiseerunud. Kolm paralleeli alg- ja põhikoolis oleks endiselt kooli jaoks parim lahendus, aga meist sõltumatult pidime vahepeal neli klassi võtma. Gümnaasiumis oleme jäänud nüüd kahe paralleelklassi juurde, mis oleks jätkuvalt optimaalne. Õpilasi on koolis 930 ringis just nende vahepealsete nelja paralleelklassiga aastate tõttu.

Täpselt sellise võimla olemegi saanud, nagu unistasin, samuti on korralik jõusaal, korras klassiruumid, suur õpetajate tuba (abiruumide asemel), piisavalt suur raamatukogu, suur arvutiklass ning arvutikärud. Viimaste kohta ütles tollane Tiigrihüppe ametnik, et see on totter ja ebavajalik unistus, kuid nüüd on arvutikärud paljudes koolides lisaks meile, kes saime need esimesena kasutusele võtta. Ka keldrid on enamuses välja ehitatud, on saunad, laoruumid, ruumid ringitegevuseks.
 
Ei oska küll millelelgi toetuda, aga loodan, et valdav enamik õpilastest on rahul oma Lillekülas veedetud aastatega. Paljud, kellega olen hiljem kohtunud, on nii ka väljendanud.
 
Edaspidi oleks kindlasti vaja ruume teise korruse katusele – sinna saaks ehitada väikeklassid, laboriruumid, vaikuse ruumi, suure lugemissaali.
Samuti tuleks mõelda koolimööbli kaasajastamisele. Sellega on ka algust tehtud - kaks keelteklassi on saanud rühmatööks sobivad klapptoolid ning uue aasta alguses saavad neli klassi uut tüüpi lauad, mis on ka kergesti ümberpaigutatavad rühmatöö korral.
Kindlasti oleks vaja meekonda juurde ka eriõpetajat, kuna neid õpilasi, kes sellist tuge vajaksid, tuleb järjest juurde.”
 
Kuna Jaan Paas on osanud unistada suurelt ja oma unistused ka täide viinud, on missioonipreemia leidnud tõesti sobivaima omaniku. Palju-palju õnne!
 
 
 
Jaan3 Teet Malsroos
 
Jaan Paas 2009. aastal kooli kapitaalremondijärgses võimlas.
Foto: Teet Mairoos
 
Aktus 59
 
Jaan Paas 2015. aastal kooli 40. juubeli aktusel.
Foto: kooliblogi
Sa oled siin: Avaleht Esileht