Gümnaasiumiõpilastel oli külas Joonas Hellerma

Kolmapäeval, 18. aprillil oli gümnaasiumiõpilastel tund Joonas Hellermaga, kes on teleajakirjanik, ERRi saatejuht ja teeb kolmandat hooaega järjest kultuurisaadet „Plekktrumm”. Kohtumise korraldas meediaõpetaja Epp-Mare Kukemelk.
 
Joonas Hellerma rääkis alustuseks oma haridusteest - kuidas kindlamad huvid tekkisid alles gümnaasiumis, kuidas telerežii erialale kadideeris 200 inimest ja sisseastumiskatsed kestsid mitu päeva ja iga päeva lõpus loeti ette nimed, kes jätkavad, et ta on õppinud ka filosoofiat ja tahab seda veel õppida.
 
Põhiliselt oli vestluse teemaks saade „Plekktrumm”. Saate külalised valib saatejuht koos toimetajaga ja tavaliselt on külaline seotud mingi päevakajalise teemaga. Tegemist ei ole portreesaatega, vaid vestlusel on kindel teema. Viimane saatekülaline Indrek Neivelt oli näiteks saatesse kutsutud, kuna ta on sõna võtnud meedias pangandus- ja majandusteemadel ja saates ei olegi eriti majandusinimesi varem olnud.
 
Joonas Hellerma rääkis pikemalt intervjuust kui meediažanrist. Intervjuu läbiviimine tundub lihtne, aga nõuab tegelikult põhjalikku ettevalmistust, et saatejuhil oleks aimdus, mida intervjueeritav teatud küsimustele vastata võib. Enne saadet tehakse külalisega ka eelintervjuu. Küsiti, kas ta ei soovi vahel saatekülalise jutule vastu vaielda – on olnud soovi, aga sel juhul oleks saate formaat teine. Kuna „Plekktrumm” on otsesaade, uuriti, kas intervjueerijal juhe vahel kokku ka jookseb. Ikka juhtuvat, aga aitab, kui intervjueerija oskab oodata – kui paus kestab, jätkab saatekülaline juttu ja võib lisada hoopis midagi huvitavat, siis saab ise ka järje peale tagasi.
 
Epp Mare Kukemelk vahendas õpilaste küsimusi, mida oli palju. Küsiti näiteks saatejuhi riietuse, meeldejäävaima saatekülalise kui otsesaates närvi mineku kohta. Joonas Hellermal kapp pintsakuid täis ei olevat, sest pintsakutega varustab vastav töötaja ja need annab ta pärast saadet tagasi, üheks meeldejäävaimaks saatekülaliseks pidas ta helilooja Arvo Pärdi abikaasat (soovitus saadet ERRist järele vaadata!) ja närvide rahustamiseks soovitas ta hingamisharjutusi.
 
Ta soovitas vaadata õpilastel ERRi arhiivist ka Urmas Oti saateid, mida ta intervjuužanris peab ületamatuteks.
 
Hellerma1 Hellerma2 Hellerma3
 
Fotod: Tiiu Neeme

Minivõrkpallivõistlustel võitsid meie tüdrukud esikoha

13. aprillil meie koolis peetud Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa koolide 6.-7. klasside tütarlaste minivõrkpalli meistrivõistlustel sai meie kooli võistkond 1. koha.
 
Võistkonnas mängisid Lisette-Marie Tilk, Ere Viistam, Sofie Palmiste, Nora Siidra, Kertu Heinsaar, Karoliina Gridin ja Karolina Siemer. Tüdrukuid juhendas õpetaja Pirgit Purju.
 
Pirgit Purju kommenteeris tüdrukute võitu nii: „Meie kooli võistkonnal võidu vormistamiseks väga pingutada ei olnud vaja. Kristiine gümnaasium pakkus pinget kõige rohkem, kuid meie tüdrukud olid kindlamad ja saavutasid ka mängu võidu.”
 
Võistkondi oli kokku neli: Audentese Erakool, Ehte Humanitaargümnaasium, Kristiine Gümnaasium ja meie kool.Teise koha saavutas Kristiine Gümnaasium ja kolmanda koha Audentese Erakool.
 
Minivõrkpall on võrkpallimäng, kus on vähendatud mõõtmetega väljakul neli mängijat, kes on omavahel kogu aeg vahetuses. Palling toimub ainult alt.
 
Minivorkpall2018
 
Foto: Pirgit Purju

Algklassilapsed saavad ronida

 

Selle aasta algusest on algklassilastel võimalik vahetundides rohkem liikuda - 1. korrusel on nende kasutada ligi viie meetri pikkune ronimissein, kus oma ronimis- ja tasakaaluoskust harjutada.
 
Ronivad
 
Foto: Jaan Paas

Sõudeergomeetritel sõudmise meistrivõistlustel sai põhikool 2. ja gümnaasium 6. koha

28. märtsil Tallinna spordihallis peetud osavõturohkel Tallinna koolinoorte sõudeergomeetritel sõudmise meistrivõistlustel sai meie kool põhikoolide arvestuses 2. koha ja gümnaasiumi arvestuses 6. koha. Põhikoolide arvestuses osales kokku 39 võistkonda, gümnaasiumi arvestuses 31 võistkonda.
 
Põhikooli tüdrukute võistkonnas olid Õnne Heintalu (individuaalselt 6. koht ja võistkonna parim aeg 1.45.8), Kerttu-Triin Roosmann, Chiara Cicetti ja Marie Toompuu ja võistkond saavutas 6. koha.
 
Põhikooli poiste võistkonnas sõudsid Karl Palmiste (individuaalselt 9. koht ja võistkonna parim aeg 1.31,3), Hugo Hülp, Artur Valdeko Paavel ja Erik Väin. Võistkondade arvestuses saadi 7. koht.
 
Gümnaasiumi tüdrukute võistkond sai 4. koha. Võistkonda kuulusid Triin Pihlapson (individuaalselt 6. koht ajaga 1.44), Evelin Kunimägi, Laura Leoste ja Maria Tuuksam.
 
Gümnaasiumi poisid said võistkondlikult 11. koha. Parima individuaalse ajaga lõpetas Marko Bode, meeskonda kuulusid veel Pietro Cicetti, Martin Tude ja Mihkel Kurbel.
 
2018soudmine1
 
Võistlevad gümnaasiumi poisid.
Foto: Meelis Rum
 
2018soudmine2
 
Põhikooli noormeeste võistkond.
Foto: Railo Paun

Koolis avati nutilabor

Täna, 29. märtsil avati meie koolis Tallinna Haridusameti juhitava projekti #EduInnoLab raames nutilabor ehk mehhatroonika-robootika labor, mis on Baltimaade esimene Makeblock MakerSpace stuudio.
 
Stuudios on suurepärased võimalused tegelda STEAM õppimise ning teadusotstarbeliste või praktiliste robotite ehitamise ja projekteerimisega (STEAM - S - Science / teadus | T - Technology / tehnoloogia | E - Engineering / inseneeria, A - Art / kunst ja M - Mathematics / matemaatika).
 
Hommikusel pidulikul avamisel oli palju külalisi, nende hulgas Tallinna Haridusameti esindajad Rainer Rannala, Kätlin Kalde ja Natalia Lapikova, firma Insplay tegevjuht Andres Sirel ja esindajad naaberkoolidest, kohal oli ka Tallinna TV ja ajalehe Pealinn ajakirjanikud.
 
Firma Insplay tegevjuht Andres Sirel kinkis koolile nutilabori avamise puhul elektroonilise õnnitluskaardi. Firma Insplay nõustas ning aitas sisustada labori Makeblocki robootikavahenditega ning eelmisel nädalal viisid nende töötajad läbi kahepäevase robotite programmeerimise koolituse.
 
Nutilabori loomisest rääkisid avamisel 11. klassi õpilased. Nutilabori valmis kooli 11. klassi uurimistöö raames kolme õpilase praktilise tööna. Elis Savisaar tegeles sisekujundusega, Hanna Pentsa graafilise disaini ja Lisanna Soots värvilahenduste ja värvimisega. Töid tehti põhiliselt peale koolitunde, aga ka vahetundidel. Seinad värviti valgeks, mis muudab ruumid avaramaks, seintele aga on tekitatud rida tahvleid, mis  on seinale maalitud tahvli- ja magnetvärviga.
 
Direktor Jaan Paas sõnas avamiskõnes, et kool on jälle suure sammu edasi astunud, ja tänas avamiskõnes tegijaid – õpilasi, õpetajaid Annika Linnast ja Kai Pertelit, kes juhendasid õpilaste praktilist tööd labori loomisel, kooli haridustehnoloogi Meeri Silda, kes kirjutas projekti ja abistas labori rajamisel, õpetaja Kristjan Musta ja kooli töömeest Luciano Cicettit, kes olid abiks mehelikku oskusi nõudavatel töödel, nagu näiteks riiulite ehitamisel.
 
Siis demonstreerisid 11. klasis õpilased Markus Helde ja Jarmo Jevonen enda projekteeritud robotit, kes edukalt sai hakkama lillekastmisega.
 
Muusikat tegid 12. klassi õpilased Kerli Kairit Kaju ja Dariya Korenblit Makey Makeydega.
 
Lõpus pakuti kõigile torti.
 
 
Nutilabor1
 
Foto: Pealinn 
Sa oled siin: Avaleht Esileht