Tallinna kolmevoorulisel teatriviktoriinil sai meie kooli võistkond 4. koha

Meie kooli võistkond saavutas Eesti Draamateatri, NUKU teatri ja Teatri- ja Muusikamuuseumi koostöös korraldatud koolidevahelise teatriviktoriini finaalis, mis peeti 3. novembril NUKU teatris, 4. koha.
 
Kooli esindasid Johanna Kahem, Carolin Simona Laurits, Agnia Gotlib, Sandra Veltson ja Artur Pärtel. Võistkonda juhendasid õpetajad Piret Järvela ja Irene Artma.
 
Võistlus koosnes kolmest voorust. Võistluse I voorus võistlesid Carolin Simona Laurits, Johanna Kahem, Sandra Vetson, Laura Rein ja Marleen Salumets, poolfinaalis Johanna Kahem, Carolin Simona Laurits, Sandra Veltson ja Agnia Gotlib.
 

 1. voor toimus 9. oktoobril ja osales 18 Tallinna koolide võistkonda. Meie kooli esindus võistles Draamateatri Maalisaali ruumides, osa võistkondi Teatri- ja Muusikamuuseumis. Küsimustele vastamiseks oli vaja laialdasi teadmisi teatri ajaloo, teatrihoonete, näitlejate, teatrikriitikute ja erinevate lavastuste kohta.Teatriajalugu puudutavad küsimused olid parajad pähklid. Näiteks küsiti: " 1913. a avati Estonia teatrihoone. Esimeseks Eesti Hamletiks oli Theodor Altermann. Keda aga mängis lavastuses Paul Pinna?"

 
II voor peeti koolivaheajal, 25. oktoobril taas Draamateatris. Vastata tuli 12 küsimusele, mille hulgas oli nii heli- kui pildiküsimusi. Kuigi võistkonna koosseis osaliselt muutus ja välja mindi 4-liikmelisena, pälviti finaalikoht 5. tulemusega.
 
Lõppvooru loominguliseks ülesandeks anti lavastada 4-minutiline stseen "Libahundi" IV vaatusest. Lõppvoor toimus NUKU teatri väikeses saalis ning algaski loomingulise ülesande näitamisega, mida hindas näitlejatest koosnev žürii. Pärast seda tuli vastata 12 küsimusele Eesti teatri ajaloo ja tänapäeva kohta.
 
Finaalis olid meie õpilaste konkurentideks võistkonnad tuntud humanitaarsuunitlusega koolidest: Tallinna 32. Keskkoolist, Tallinna Prantsuse Lütseumist ja Vanalinna Hariduskolleegiumist.
 
Teatriviktoriin2017
 
Meie kooli esindus finaalis.
Foto konkursi korraldajatelt.

Kanna helkurit!

Jälle on käes aasta pimedaim aeg ning hommikul pimedas kooli tulles ja õhtul pimedas koju minnes on vaja ennast helkuri(te) abil tänaval autojuhtidele nähtavaks teha.

Teisipäeva, 7. novembri hommikul ootasid esimeseks tunniks koolitulijaid Põhja prefektuuri noorsoopolitseinik Siiri Sepa, huvijuht Marje Nurk ja õppealajuhataja Anu Luure, et kontrollida, kas meie õpilased ja õpetajad kannavad helkurit. Pöörati tähelepanu ka sellele, et helkurid oleksid õiges kohas ja hästi nähtavad. Õige on riputada helkur parema külje peale põlve kõrgusele.

Kellel helkur ilusti küljes, said kiita. Kahjuks oli palju neid, kellel helkurit ette näidata ei olnud.

Kallid lapsevanemad! Kontrollige, et lapsel oleks helkur ja et see oleks hästi nähtav! Pange helkur ka koolikoti külge! Helkur võib päästa elu!

Vaata helkuri vajalikkuse kohta Maanteeameti kodulehelt rubriigist "Julge eristuda!".

 

helkur

Rene Reineberg võitis Tallinna ettelugemispäeval esikoha

19. oktoobril Eesti Lastekirjanduse Keskuses läbi viidud Tallinna koolide 4. klasside õpilaste traditsioonilisel ettelugemispäeva võistulugemisel võitis 1. koha meie kooli 4.c klassi õpilane Rene Reineberg. Rene juhendaja oli õpetaja Maie Lepik.
 
Kahekümne neljanda ettelugemispäeva teema oli "Kõik on kõige targemad". Käesolev aasta on laste ja noorte kultuuriaasta ning sel korral olid kõik lood ja jutud seotud kooliga. Loetu pidi mahtuma kolme minuti sisse ja olema terviktekst.
 
 Rene luges Oskar Lutsu "Kevade" esimest peatükki, alustades sealt, kus kooliõpetaja ütleb: "Toots, mis sa seal jälle rähkled?", ja lõpetades lausega "Ta pannakse valetamise eest teise tunni alguseni nurka seisma". Rene ise arvas enne esinemist, et ta peab kogu aeg hästi rahulik olema, siis läheb hästi.
 
„Ta on julge ja ilmekas esineja, talle meeldib kogu aeg nalja teha ja teisi naerma ajada. See jäti kirjutamise lugu ikka on ju naljakas ka ja sobis talle,” kommenteeris Rene esikohavõitu juhendaja Maie Lepik.
 
Võistulugemisel osalesid neljandate klasside parimad ettelugejad 22 Tallinna koolist.
 
Rene
 
Foto: Kaia Rikson
 
Renediplom
 
Foto: Marje Nurk

Õpetajate päeval avas koolipere kooli lipuplatsil kooli skulptuuri

5. oktoobril, õpetajate päeval avas kogu meie koolipere pidulikult kooli skulptuuri, mis valmis kooli 40. juubeliks lastevanemate, õpetajate ja õpilaste poolt koolile sünnipäevakingiks annetatud raha eest.

Skulptuuri autoriks on skulptor Kalle Pruuden, kes sai inspiratsiooni ka õpilaste kavanditest.

Skulptuuri avama kogunes kooliesisele lipuplatsile kogu kool: nii õpetajad, kooli töötajad kui õpilased 1. kuni 12. klassini.
 
Oma avamiskõnes ütles kooli direktor Jaan Paas:
„Skulptuuril on kujutatud meie kooli sümbolit - kuldnokka. Tema tiivad on avatud, sümboliseerides sellega, et oleme uuele avatud ja meie juures on kõik teretulnud.
Sissepoole suunatud tiivad sümboliseerivad ühte hoidmist ja seda, et oleme üks koolipere.
Ta on natuke pööratud Kuldnoka tänava poole, nagu tahaks näha neid noori, kes tulevad siia koolimajja teadmiste järele, aga ka vaadates järele neile, kes 12 aasta pärast siit lahkuvad, et saadud teadmiste toel tegusid teha!”

Pärast skulptuuri avamist jäädvustati kogu koolipere ühispildile.
 
Kooli skulptuur 1
 
Kooli skulptuur 2
 
Fotod: Triinu Kallas

Koolis käis külas helilooja Priit Pajusaar

Rahvusvahelisel muusikapäeval, 2. oktoobril käis meie koolis külas helilooja Priit Pajusaar.
 
Helilooja rääkis oma põnevast ja üsna konarlikust teekonnast heliloojaks saamisel ja jõudis siis lõpuks tõdemuseni, et heliloojaks pole võimalik õppida, vaid selleks sünnitakse.
 
Siis esitasid lapsed Priit Pajusaare laule: "Eluratta" esitas Kirke Koni 6.c klassist ja "Soovide laulu" Fred Laansalu ja Rasmus Salumäe 4.c klassist.
 
Õpilased said võimaluse Priit Pajusaarele ka küsimusi esitada. Auhinnaväärseks pidas helilooja kahte küsimust. Eriti meeldis talle 6.b klassi tüdruku küsimus, kas Eurovisiooni võitmiseks peab olema gei või kasvatama habeme. Saal reageeris päris häälekalt, aga helilooja vastas, et tema ei ole gei, kuid viimasel ajal on tõesti selle grupi inimesi Eurovisioonil palju. Teine auhinnatud küsimus oli seotud Pajusaare meenutusega, kuidas ta 2. klassi poisina oma õele laulu kirjutas. Küsiti, kuidas õde reageeris, ja loomulikult oli õde liigutatud.
 
Helilooja kiitis lapsi, et nad on julged, avameelsed, kuulasid teraselt ja esitasid vahvaid küsimusi. Ja lisas, et kunagi ei tea, millisest välja hõigatud lausest võib keegi endale eluks vajalikku ja kasulikku saada.
 
 
Priit Pajusaar koolis
 
Pildil: Priit Pajusaar, Reilika Krims, Kirke Koni, Fred Laansalu ja Rasmus Salumäe.
Foto: Marje Nurk
Sa oled siin: Avaleht