Gümnasistid tähistasid A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva

Kolmapäeval, 31. jaanuaril tähistasid gümnasistid Anton Hansen Tammsaare 140. sünniaastapäeva aktusega, kus kirjandusklassik Tammmsaare oli kohal nii sõnas kui (liikuvas) pildis. Õpilasi juhendasid õpetajad Irene Artma ja Piret Järvela.
 
Aktus algas Tammsaare tsitaatidega, mida 12. klassi õpilased seletasid. Tõdeti, et umbes 100 aastat tagasi kirjutatu kõlab vägagi tänapäevalikult: „Kuid inimene sibab ja vehkleb. Ta käib koosolekuil, kõneleb, vaidleb, kirjutab, peab jahti raha peale, lõbutseb, sööb ja kui aega saab, siis puhkab. Aga ka puhkamiseks napib aega, hädatarvilik oleks mingisugune masin, mis inimese eest puhkaks, puhkaks tuhandete ja miljonite eest korraga” või „"Täissöönul pole isu ja nälginul toitu ning hädas on mõlemad."
 
 
Õpilased olid teinud filme ka Tammsaare tekstide põhjal:
Kuna Eesti Rahvusringhääling kutsus klassiku juubeli puhul kõiki üles end lemmikraamatuga pildistama, rääkisid 12. klassi õpilased oma lemmikraamatust. Õpilaste lemmikuteks olid B. Brechti „Pagulasvestlused”, Mihkel Raua „Eestlase käsiraamat. 100 asja, mida õige eestlane teeb” ja E. M. Remarque'i „Läänerindel muutuseta”.

Viimasena tuli Tammsaare tekstidest esitusele artikkel "Truudus", mille kirjanik kirjutas 1939. aastal ja mida on nimetatud ka A. H. Tammsaare testamendiks eesti rahvale. Mõtelgem sõnade üle, millega artikkel lõppeb:

„Sellepärast, kui tahame end tõelikult aidata, peame kasvatama sisemist veendumust, et ainuke meie õige pääsetee on truuduses oma maa, oma rahva, oma keele, oma kultuuri, oma omapära vastu. Kui meil see tõetundmine puudub, siis ei või meid keegi aidata, sest me oleme nagu hunnik liivateri, mida tuulepuhang lennutab, või nagu suits, mis hajub ilmaruumis.”
 
Aktuse lõpus edastasid Estonia teatris toimunud A. H. Tammsaare sünniaastapäevale pühendatud aktusel viibinud kirjanduse õpetajad seal Rein Veidemanni, Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi esimehe poolt tehtud ettepaneku, et Tammsaare sünnipäeva, 30. jaanuari võiks edaspidi tähistada eesti kirjanduse päevana.
 
Tammsaare 140
 
Abituriendid tutvustavad oma lemmikraamatuid.
Foto: Tiiu Neeme

Kooli olümpiaadide parimad

Bioloogia
7. klass: 1. Maria Rüster 7.c (kutsutud piirkonnavooru), 2.-3. Risto Luht 7.c ja Patrick Mauer 7.b
8. klass: 1. Kertu-Triin Roosmann 8.c , 2. Henri Ojaste 8.a (mõlemad kutsutud piirkonnavooru).
 
Loodusõpetus
6. klass: 1. Johanna Martinson 6.a, 2. Kirke Kaseorg 6.b (mõlemad kutsutud piirkonnavooru).
Piirkonnavooru on kutsutud ka Robin Puss 6.a, Aleksandra Meikar 6.b ja Laura Seema 6.c.
 
Keemia
8. klass: 1.-2. Kertu-Triin Roosmann 8.c ja Henri Ojaste 8.a (mõlemad kutsutud piirkonnavooru)
9. klass: 1. Rico-Andreas Lepp 9.a, 2. Kaur Allan Lips 9.a
10. klass: 1. Karl Salumets 10.b, 2. Janette Lambot 10.b
 
Geograafia
7. klass: 1. Maria Rüster 7.c , 2. Patrick Mauer 7.b (mõlemad kutsutud piirkonnavooru). Piirkonnavooru on kutsutud ka Kevin Markus Korrol 7.a, Lotta Kivistik 7.c, Hans Harald Peep 7.b
8. klass: 1. Henri Ojaste 8.a (kutsutud piirkonnavooru), 2. Elisabeth Kass 8.c
9. klass:1. Sirli Staub 9.c (kutsutud piirkonnavooru), 2. Liisa Konks 9.c
10.-12. klass: Andrus Palu
 
Matemaatika
7. klass: 1. Patrick Mauer 7.b (kutsutud piirkonnavooru)
8. klass: Henri Ojaste 8.a.
9. klass: Robert King 9.c.
10. klass: Silver Pruuli 10.b.
11. klasss: Jarmo Jevonen 11.a.
 
Füüsika
8. klass: Kertu-Triin Roosmann 8.c
9. klass: Sirli Staub 9.c
 
Eesti keel
7.-8. klass: 1. Maria Rüster 7.c, 2. Karl-Kenno Kogermann, 8.b
9.-10. klass: 1. Sirli Staub 9.c, 2. Ken Lilloja, 10.b
11.-12. klass: 1. Dariya Korenblit 12.a, 2. Triinu Lusmägi 12.a
 
Ajalugu
6. klass: 1. Kirke Koni 6.c, 2. Teele Irene Põld 6.b
7. klass: 1. Tarko Tuhkur 7.c
8. klass: 1. Kertu-Triin Roosmann 8.c, 2. Mikko Kuusk 8.c
9. klass: 1. Marie-Heleen Innos 9.c, 2. Mirelle Paap 9.a
 
good

Delfi vabandab valvuri ees

Eelmise artikli valmimise ajal selgus, et kõnealune artikkel on Delfist eemaldatud. Ja siis ilmus artikkel "Delfi vabandab Lilleküla kooli valvuri ees", mille tekst on järgmine:
 
"Delfi vabandab Lilleküla kooli valvuri Toomase ees, keda süüdistasime ekslikult, ühe lapse väite põhjal, koera jalaga peksmises. Info ei vastanud tõele.
 
Mitmed lapsed on Delfile kinnitanud, et valvur ei peksnud hulkuvat koera, kes takistas lapsi kooli tulemast. Valvur tõrjus koera eemale, et väikesed lapsed saaksid ja julgeksid kooli uksest siseneda. Koer püüdis pääseda välisuksest sisse, Toomas takistas koera ja aitas lapsi.

Delfile juhtumist rääkinud laps võis koera tõrjumist ekslikult pidada peksmiseks.
 
Pensionipõlves kooli valvuriks läinud Toomas on laste poolt valitud kõige südamlikumaks kooli töötajaks. Vabandame veelkord Toomase ja kogu koolipere ees."
 
Eelmise artikli lõpus olevatest küsimustest sai nii üks ka vastuse.
 
Täname kõiki, kes õigluse eest aitasid välja astuda, ja ootame valvur Toomast väga tagasi tööle!
 
 

Mis tegelikult juhtus 25. jaanuari hommikul?

Detsembris näitas ETV AK-s Kuressaare Vanalinna kooli direktorit, kes igal hommikul teretab kooli uksel kõiki koolis õppivat 360 õpilast. Meie kooli valvur Toomas teretas ka igal hommikul muhedalt kõiki kooli saabujaid – ja meie koolis on üle 900 õpilase. Ka valvur Toomas sattus meediasse, aga hoopis teisel põhjusel. Mis juhtus siis 25. jaanuari hommikul?
 
Hommikul, kui kogu koolitee väravast kuni kooli peaukseni on täis kooli tulevaid lapsi, tormas nende vahel arutult ringi suur koer. Üks laps andis sellest teada valvurile, kes kirjeldab edasist nii:.
„Polnud aega jopetki selga tõmmata, sest minu informeerija tundus kaunis hirmununa. Ja kohe nägin ka rahuhäirijat – valge rullsabaga noort koera, kellel puudus täielikult koolitus (minu viimane koer oli Moskva vetelpäästja, kes oli pereliikmeks 13 aastat ja tuletab ennast kodusel arvutiekraanil igapäevaselt meelde taustapildina). Koer hüppas valimatult väikeste koolijütside nägude poole ja tõsisemate tagajärgede ärahoidmiseks püüdsin koera lastest eemale tõrjuda nii paljaste käte kui jalaliigutustega, aga paljud lapsed olid tõsiselt hirmunud. Lõppkokkuvõttes suutsin lapsed kooli sisse aidata ilma näkkuhammustusteta.”
 
Valvuri juttu kinnitavad kõik pealtnägijad. Üks lapsevanem, kes oma last kooli tõi, kirjeldab, kuidas kooli välisukse juuures oli hulk lapsi, kes ei saanud edasi minna, sest koer hüppas lastele selga, näksates siit ja sealt. Ta ei tundunud just kuri, aga suure koera ohjeldamatu karglemine oli lastele hirmutav, mõne peale ta ka urises. Ühel lapsel tiris koer hammustades kinda käest ja seda ta tagasi ei saanudki, laps nuttis ja oli endast väljas. Lapsed kirjutavad, et nad kartsid suurt koera, et valvuri käitumine oli hooliv ja ta kaitses neid, et valvur lõi jalaga vastu maad ja tõrjus koera ukse juurest eemale, et lapsed sisse saaks, et valvur ei löönud koera, et koer ei saanud kohe kindlasti haiget.
 
Sellest sündmusest ilmus Delfis artikkel, kus juba pealkiri väitis, et valvur peksis hulkuvat koera. Järgnes muidugi paarsada kommentaari, täis räigeid solvanguid valvuri aadressil. Samal päeval kirjutas valvur Toomas töölt lahkumise avalduse.
 
Juhtum tõstatab rea küsimusi. Kas üleriigiline meedia peaks avaldama ühe ülereageerinud helistaja jutu põhjal artikli? Kuidas kaitsta inimest anonüüümsete kommenteerijate jõhkrate sildistuste eest? Kuidas on kogunenud nii palju tigedust, et sellised solvangud kommentaariumis üldse võimalikud on?
 
Kirjale, mis peab õigeks valvuri käitumist, kui ta kaitses lapsi närvilise suure koera eest, ja mõistab hukka meedia vägivalla, kirjutasid alla kõik tööl viibinud õpetajad – 45 inimest.
 
Lõpetuseks laste kirjadest valvurionule:
Me kõik teame, et tahtsid lapsi kaitsta ja neid mitte ohtu seada!
Nüüd tean, et ei tasu alati meediat uskuda.
Aitäh, et hoolid!
 

Abituriendid kaitsesid edukalt uurimistöid

Teisipäeval, 16. jaanuaril kaitsesid abituriendid edukalt oma uurimistöid – hinneteks olid ainult neljad ja viied.
 
1. järgu diplomi sai 26 õpilast. Maksimumpunktidega, s.o 100 punktiga 100st hinnati kaheksa uurimistööd: Sander Kuke, Oskar Vilo ja Henry Veetamme õpilasfirma „Laps kooli”, Triin Pihlapsoni praktiline töö „Minigobeläänide kudumine”, Jaana Persidski praktiline töö „Tantsulavastuse "Think Outside Of the Socks" loomine ja avalik esitamine”, Krisleen Kahri praktiline töö ”Hardangertikandis valmistatud padjakate”, Emily Joy Krohni praktiline töö ”Internetipõhine harjutustik lause kirjavahemärkide õppimiseks”, Kevin Thomas Sarapuu uurimus ”Keskaja kujutamine Hollywoodi filmides ja seriaalides. Tegelik lugu või fiktsioon?”, Dariya Korenbliti uurimistöö „Erinevad õpistiilid Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 3. klassides” ja Evelyn Hammerbecki „Seoseid Eesti ja Venemaa merekultuuris”.
 
Sel aastal oli uurimistööde hulgas tavalisest rohkem praktilisi töid. Oli väga edukas õpilasfirma “Laps kooli”, mis mobiiliäpi kaudu võimaldab ühte kooli või piirkonda lapsi kooli viivatel lapsevanematel kokku leppida, kes mis päeval lapsed oma autoga kooli viib. Õpilasfirma jätkab tegevust juba tavalise firmana.

Praktilise tööna valmis erinevate õppeainete õppevahendeid ja mänge, nagu näiteks Taavi Tensingu vahetundide sisustamiseks kasutatavad mängud, Patric Tiigi inimeseõpetuse töölehed 5. klassile, Emily Joy Krohni internetipõhine harjutustik lause kirjavahemärkide õppimiseks ja Rahel Allikase bioloogiaalane lauamäng 7. klassile.
 
Esmakordselt oli uurimistööde hulgas mitu kunstiteemalist praktilist tööd: Anet Lukase maalinäitus, mis oli külastatav MÄSU galeriis ja enne kaitsmist ka kooli 2. korrusel, Jennifer Viira ”Vitraaži valmistamine Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi raamatukogule”, Rainer Kont-Kontsoni fotoreportaaž ”Sügise tulek” ja Triin Pihlapsoni ”Minigobeläänide kudumine”.

Uudsed olid ka Kaidi Kaldase põnevusfilm “Matmine”  ja Jaana Persidski „Tantsulavastus "Think Outside Of the Socks"".
 
Kuldnokk
 
Jennifer Viira praktilise tööna valminud vitraaž kooli raamatukogule.
(Autori foto)
Sa oled siin: Avaleht