Meie kooli esimene arvuti oli Ukrainas välja töötatud MIR-2, mille matemaatika õpetaja Jaak Loonde kuskilt meie kooli tõi. MIR-2 oli keskmise sektsioonkapi suurusega ja hõivas suurema osa 307. kabinetist. Selline surisev arvutimürakas, mida vabalt näppida sai, pakkus muidugi rohkesti huvi tehnikageeniga poistele. Nii mitmegi praeguse arvutiguru esimene tutvus arvutiga on alguse saanud just MIR-2st.
MIR-2 programmid sisestati niisamuti kui tänapäeval klaviatuuriga, aga elektrilist trükimasinat kasutades. Programmid salvestati magnetkaartidele või augustatud paberlintidele. Magnetkaardid võisid saada kahjustada ja muutuda loetamatuks, kuid paberlinte sai alati parandada. MIRi kiirus oli umbes 12000 operatsiooni sekundis, mälu mahutas umbes 1,6 miljonit bitti.
Lisaks mulgustatud lindile ja kirjutusmasinale oli arvutiga ühendatud ka valguspliiatsi ja magnetkaartidega vektorgraafiline ekraan. Valguspliiatsiga sai sümboleid ekraanile kanda, kui eelnevalt oli sisestanud kood. Seda siis, kui sooviti programmis kiiresti parandusi sisse viia, mõnda sümbolit kustutada või asendada.
Mida selle arvutiga siis meie koolis tehti?
Üks enim nõutud arvuti väljatrükke koolis olevat olnud sünnikuupäeva järgi biorütmide väljatrükk ning sobivus teise inimese biorütmidega. Oli ka programme mängude, näiteks trips-traps-trulli mängimiseks.
Üks Jaak Loonde endistest õpilastest käis koolis ja kirjutas programmijupi, millega arvuti sai luuletama õpetada. Arvuti seadis ise sõnu ritta – nimisõna, tegusõna, sihitis jne. Kui erinevaid sõnu sisestada, sündis luuletus., enamasti muidugi üsna absurdne.
Mängudele lisaks koostasid poisid ka matemaatikaalaseid programme.
Nii sai kirjutatud programmid, mis muutsid araabia numbrid rooma numbriteks, näitasid, milliste arvudega jagub algarv, joonistasid matemaatiliste funktsioonide graafikuid jne.
Kuna arvutitehnoloogia arenes 80. lõpus ülikiiresti, jäi MIR sellele arengule üsna pea jalgu.
Kuula podcasti (MIRist ja arvutiajastu algusest räägib vilistlane Margus Sutt) :
