Lilleküla päevale ei oodatud ainult ühte külalist – selleks oli vihm. Kõik vahvad tegevused, nagu näiteks batuudil liulaskmine, tegevused kooliaias ja sportlikud mängud peredele staadionil, olid korraldajatel planeeritud ju õue. Aga vahetult enne sündmuse algust tõmbus taevas mustjaks ja vihm, õigemini paduvihm tuli siiski ja ajas kõik plaanid sassi.
Õpetajad ning kokandusklubi õpilased olid palju vaeva näinud ja küpsetanud kohviku tarbeks head ja paremat, mis tuli igal juhul maha müüa. Ka kõikide Lilleküla päevade suure hiti pehmejäätise masin oli kohale toodud ja segu juba sees.
Seega tehti kiire otsus korraldada seekordne Lilleküla päev siseruumides. Kõiki tegevusi sisetingimustes siiski teha ei saanud, sest võimla oli hõivatud ja näiteks batuudid koridoridesse ei mahtunud, kuid 45 minutit sai siiski võimlas sulgpalli mängida.
Jäätisemasin suudeti tugevate meeste abil sisse transportida ja kohvik sai üles seatud fuajeesse taimeseina ette. Kohviku ees fuajees oli terve õhtu kõige rohkem sagimist ja kaup osutus ülimalt menukaks – müüdud said kõik küpsetised ja kogu jäätis!
KIVA ja Rohelise Kooli meeskonnad sättisid oma tegevuspunktid koridoridesse, tehes väikseid muudatusi, ja kõik toimis kenasti.
Kiva tegevused pakkusid ka liikumist. Näiteks tehti paarides usaldusmängu, kus ühel paarilisel seoti silmad kinni, aga teine juhendas teda liikuma takistustest üle, mööda ja alt.
Lastele meeldis väga ka Rohelise Kooli meeskonna vahva keskkonnateemaline mäng “Tunne oma toitu”. Mängus tuli näiteks arvata, millised korvis olevatest seentest on söödavad ja millised mürgised või kes veel peale inimese maasikaid süüa armastab.
Janeli Lõoväli sättis meisterdamistoa oma klassiruumi, seal sai teha pesulõksudest kiile.
Õpilasesinduse õpilased tegid näomaalinguid ja aina rohkem tekkis kooli peale lapsi, keda vist nende isa-emagi enam ära ei tundnud. Õpilastööde näitusel käis rekordarv inimesi, sest kõik olid ju siseruumides.
Vahepeal toimus ka õnneloos, kus huvijuht ja direktor loosisid osalejate hulgast kümnele õnnelikule välja loosiauhinna. See meeldis kõikidele, oli elevust ja võidurõõmu, aga ka pisut pettumust, kui ei võidetud.
Päeva lõpus, enne seitset hakkas aula täituma „Kunksmoori” etenduse huvilistega. Tore oli näha, et huvilisi oli palju, tuldi koos nooremate vendade-õdedega või kogu perega. Kapten Trummi ja Emmeliine armastuslugu võeti taas väga soojalt vastu ja osatäitjaid ning lavastajat tänati suure apalusiga.
Huvijuht Marje Nurk ütleb: „Super oli vaadata, kuidas kõik meeskonnana tööle hakkasid ja lahendusi leidsid! Oli küll teistmoodi Lilleküla päev, aga koolipere tunne oli vist seda suurem, kuivõrd olime kõik koos koolimajas väiksemas ruumis ja teises olukorras. Ja kindlasti jääb see omamoodi meelde. Loodame, et järgmisel aastal saame ikka taas õues olla!”
