Meie koolis on aasta alguse õpilaskonverentsi korraldamine juba mitmeaastane traditsioon, kuid selleaastane õpilaskonverents “Üks maailm? Arutelu piirideta tuleviku üle”, mis toimus 21. jaanuaril, erines varasematest märgatavalt. Traditsioonilistele ettekannetele lisaks peeti maha paneelarutelu “Piirideta maailm”, sai vaadata lühietendust „Paabeli torn” ning peale lõunapausi jagunesid gümnasistid erinevatesse praktilistesse töötubadesse. Külalisesinejatena olid konverentsi korraldajad gümnasistide ette kohale toonud tõelise raskekahurväe, alates Soome suursaadikust Vesa Vasarast ja Eesti välisministrist Margus Tsahknast kuni oma ala professionaalideni väitluspaneelis ja töötubades.
Konverentsi esimeses osas tegid meie 12. klasside õpilased ja üks õpilasfirma ettekanded oma uurimis- ja praktilistest töödest. Kõik ettekanded pälvisid kuulajate täit tähelepanu, sest teemad olid huvitavad ja esinejad särasid kompetentsiga, ka uurimuste ja õpilasfirma tegemise kogemused oli noorematel tark tuleviku tarbeks kõrva taha panna.
Laura Jansen rääkis oma praktilisest tööst, keskkonnasäästlikust moekollektsioonist “Lille(küla)lapsed”, mille eesmärk oli anda kantud rõivastele uus elu. Iga uus riideese valmis konkreetsele inimesele ja kõiki komplekte ühendas läbiv meiekoolilik temaatika – lilleelement. Laura jõudis oma töös arusaamale, et riiete ümbertöötlemine on enamusele jõukohane ja hea abimees ideede nappusel ning raskuste tekkimisel on internet.
Aliya Bunyadzada ettekanne käsitles feminismi avaldumist ilukirjanduses.Khaled Hosseini romaani „Tuhat hiilgavat päikest“ ja Kathryn Stocketti romaani „Koduabiline” analüüs näitas, et mõlemad teosed sisaldavad selgeid feministlikke sõnumeid, nagu naiste vaprus ja solidaarsus rõhuva keskkonna tingimustes ja naiste ühtsus rassilise ja soolise ebaõigluse vastu. Ta jõudis arusaamale, et kirjandus peegeldab ühiskonda ja tõstatab olulisi teemasid.
Mait Meelis Juhandi võrdles oma praktilises töös, kumb strateegia, aktiivne või passiivne, on algaja investori jaoks tõhusam. Tema tootluse ja riski analüüs 200-eurose alginvesteeringuga tõestas, et parim valik algajale investorile on passiivne strateegia, sest see nõuab vähem aega, on stabiilsem, kannab vähem kulusid ja annab parema riski-tootluse suhte. Hajutatud indeksfond on algajale turvaline valik.
Nikita Anichev uuris oma töös ühiskonnaõpetuse 1938. ja 2025. a õpikute sarnasusi ja erinevusi. Ta tõi oma ettekandes välja, et varasemad õpikud keskendusid eelkõige inimesele kui ühiskonna liikmele ja tema praktilisele elule. Tänapäeva õpikutes on suurem tähelepanu riigi ülesehitusel, demokraatial, valimistel ja kodanikuõigustel. Varem püüti koolis kasvatada ühiskonnas toime tulevat ja kohusetundlikku kodanikku, tänapäeval keskendutakse rohkem poliitiliselt aktiivse kodaniku kujundamisele.
Helar Sammal uuris õpetajate lugemisharjumusi ja tema töö tulemusel selgus, et enamik õpetajaid loeb iga päev keskmiselt 30–60 min päevas, eelistatum on ilu- ja erialakirjandus ning loetakse pigem paberraamatut. Õpetajad sooviksid lugeda rohkem, kuid väsimus ja aja puudus piiravad lugemist.
Viimasena said sõna vabariiklikule finaalvõistlusele pääsenud õpilasfirma Mollis&Fortis liikmed Johanna-Eliise Rahendi, Kulla Vilms, Merilin Ööbik ja Marleen Ööbik, kes jagasid oma kogemust õpilasfirma tegemisest. Nad tootsid selja-ja õlakottide rihmade pehmendusi. Ideeks said nad inspiratsiooni kaitseväelastelt, kelle seljakotid on väga rasked ja kes rihmade pehmenduseks küll sokke ja muud käepärast kasutavad.
Konverentsi teise osa avas Eesti välisminister Margus Tsahkna, kes oma sõnavõtus andis ülevaate poliitilisest olukorrast maailmas ajal, mil murenema on hakanud seni püsinud väärtuste ja moraali piirid. Ta ütles, et meist igaühel on vastutus oma riigi ees ja oma riigi julgeolekusse panustab iga õpilane sellega, et õpib ja harib ennast mitmekülgselt. Karismaatiline välisminister sai sooja vastuvõtu osaliseks ja ta vastas mitmetele õpilaste küsimustele.
Pärast välisministrit hõivasid lava Vana Testamendi tegelasteks kehastunud 10.a klassi noored, kes esitasid Eva Jakovlevi lavastatud mõtlemapaneva lühiloo “Paabeli torn”, et tekitada vaatajates aimdus (keele)piiride tekkimisest ja suunata neid leidma vastust küsimusele, kas keel ühendab või lahutab inimesi. Lavastuse põhisõnum oli sügav: südame keel on ikka üks, kuigi mõtteid väljendatakse erinevalt.
Füüsiku ja teaduse propageerija Aigar Vaigu modereerimisel järgnes päeva tuumakaim osa -paneelarutelu “Piirideta maailm”, kus teema üle arutlesid Soome suursaadik Eestis Vesa Vasara, folklorist Tiiu Jaago ja kooli vilistlane, ökosemiootik Timo Maran.
Tänapäevases maailmas tundub vahel, et igasugused piirid kipuvad kaduma või vähemalt ähmastuma. Seetõttu olidki paneelis arutluse all erinevad piirid: riigipiirid, kultuurilised ja keelelised piirid ja erinevad identiteedid, digimaailma piirid, bioloogilised, vaimsed ja ajalised piirid, arutleti ka piiride nihutamise, kaotamise ja ületamise üle.
Oli palju huvitavaid mõttearendusi, kuid piirideta maailma tulevikus ei prognoositud ehk nagu Timo Maran ütles: „Olukord, kus piire pole, on mõttemäng, reaalsuses pole see võimalik.” Samas ei tohi piirid olla jäigad – piire nihutatakse pidevalt.
Vesa Vasara sõnul on maailma poliitilise olukorra muutuse tõttu riikide piirid isegi olulisemad kui paarkümmend aastat tagasi ja et kuigi maailm on globaliseerunud, ei ole globaalset identiteeti olemas; oma identiteeti, juuri ei tohi unustada. Tiiu Jaagol oli üks huvitav mõttearendus, et teisega kokkupuutumine inspireerib, aga annab teada, kes olen mina, milline on minu eripära. Piirid annavad tasakaalu, sest muutuste korral on vaja juurt, mis tasakaalus hoiab.
Kokkuvõttes tõdesid panelistid, et füüsilised ja vaimsed piirid on need, mis loovad erinevuse ja annavad teadlikkuse identiteedist.
Peale lõunapausi ootas gümnasiste seitse õpilaskonverentsi peateemaga seostuvat töötuba, mida viisid läbi oma ala professionaalid.
Nigeeria päritolu Damilola Adeyemi (MTÜ Mondo) viis läbi maailmamuusika töötuba, kus õpetas osalejaid mängima pagulaste pott-trummidel, mis on valmistatud pagulaste pottidest, mis koguti aastal 2009-2011 erinevatest pagulaslaagritest Aafrikas ja Aasias.
Töötoas „Maailm ränduri silmade läbi” näitas alpinist Kristjan-Erik Suurväli fotosid ja rääkis mäetippude vallutamisest, eneseületusest ja rändamisest, füüsilistest ja vaimsetest piiridest.
Fotograaf Karli Saul tutvustas oma töötoas fotosid eri maailma paikadest ning rääkis, kuhu fotograafia teda viinud on. Arutleda sai kultuuriliste erinevuste, sarnasuste ja fotograafi rolli üle.
Töötoas „Aasta, mis muutis mind“ jagasid YFU õpilasvahetusprogrammi vabatahtlikud isiklikke kogemusi välismaal õppimisest ning sellega kaasnevast maailmapildi avardumisest.
Piiride mõõtmise töötoas sai Lauri Nõukaselt, maamõõtjalt ettevõttest Kirjanurk, teada, kuidas mõõdetakse riigi- ja ruumipiire ning miks kaardistamine ja ruumiandmed on ühiskonna toimimiseks olulised.
Keskkonnaagentuuri kliimaosakonna juhtivspetsialist Miina Krabbi rääkis, miks ilm ei tunne riigipiire ning millal muutub ilm ohtlikuks.
Liiklusohutuse töötuba „Piirkiirusel on põhjus?” viis läbi koolitaja Tõnis Kattai OÜ-st Lisasõit ja seal arutleti, miks kehtivad kiiruspiirangud, kuidas need mõjutavad turvalisust ning millised on tagajärjed piiride ületamisel liikluses.
Gümnasistide tagasiside oli valdavalt positiivne. Eks igaühel oli oma lemmikesineja: kellele meeldis trummimängija Nadi rõõmus meel ja armastus trummide vastu, kellele aga jäi eredaim mulje välisministrist, kes tekitas huvi poliitika vastu. Üks abiturient ütles: „Tihtipeale noored justkui kaovad oma muredesse ja nende enda maailmadesse ning siis on hea, kui aeg-ajalt nad sealt välja tõmmatakse, et aidata neil näha suuremat pilti.”
Konverents näitas, et piirid võivad eraldada, kuid ka ühendada. Meie gümnasistide jaoks oli see päev võimalus avardada teadmisi, mõelda suurelt ja uskuda, et haridus avab tõepoolest uksi piirideta tulevikku.
Fotod: Karli Saul
