Kolmapäeval, 18. novembril oli meil koolis traditsiooniline muuseumipäev, kus kõik kooli klassid osalesid erinevate muuseumide haridusprogrammides.
1.a klass külastas Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoonet, kus programm „Loheretk” pakkus lastele võimaluse lohe Gilberti jälgedes avastada põnevat nii eesti ajaloo kui ka Suurgildi hoone mineviku kohta. Töölehte täites leidsid lapsed üles hoonest nii mõndagi huvitavat. 1.c käis aga Tervishoiumuuseumis, kus osaleti programmis „Õnnetus ei hüüa tulles”:
2. klassid tutvusid vabaõhumuuseumis 200 aasta taguste rahvakommete ja tavadega. Lähemalt said tuttavaks Sassi-Jaani ja Sepa talud. Tüdrukud proovisid käsikiviga jahu jahvatada, sest see oli naiste töö. Poisid seevastu pidid puid saagima – ikka SULLE-MULLE rütmis -, kuna see oli meeste töö. Lisaks õppisid lapsed, kuidas käis villa kraasimine ja lõnga ketramine. Terve klass mahtus ära püstkotta ehk suvekööki.
3.a ja 3.c käisid Viimsi Rannarahva Muuseumis ja osalesid programmis “Kalalaeva pardal”. Lapsed kuulasid suure põnevusega jutte elust vee all ja Läänemeres elavatest kaladest.
4. klassid tutvusid rahvusraamatukogu väärika hoonega haridusprogrammis „Lähme rahvusraamatukokku”. Saadi teada, kuidas paigutatakse raamatuid riiulile, miks on vaja raamatukoguhoidjal hästi teada tähestikku ja palju muid tarkusi, ning vaadata erilisi lasteraamatuid.
5. klassid olid hõivatud haridusprogrammidega Lennusadamas ja Paksu Margareeta Meremuuseumis, kus uudistati Peetri koget.
6. klassid käisid Energia avastuskeskuses, et kogeda füüsikat omal nahal teadusteatris “Peadpidi füüsikas”. Füüsik Aare Baumer kaasas lapsi katsetesse ja nalja sai ka päris palju. Välgudemonstratsioon näitas, kuidas välgunooled välja näevad.
7.a osales Maarjamäe lossi programmis „100 sõlme Eesti ajaloost“. Harutati üheskoos lahti põnevate sündmuste umbsõlmed ja leiti vastused paljudele küsimustele, nagu näiteks kui vana on eesti rahvas, kust pärineb sõna eestlane ja kes seda esimesena kasutas ning kui vana on meie riik.
7.c käis Filmimuuseumis. Päev algas kinosaalis, kus saadi teadmisi sellest, kes teevad filmi ja milliseid filme on Eestis tehtud. Sai kuulata ka filmimuusikat ja gruppides arutada, mis filmist see pärit on ning kes on helilooja. Praktilise tööna sai igaüks meisterdada endale isikliku pleksiklaasist hologramm püramiidi ning seda ka telefonis testida. Muuseumipäeva programm lõppes sellega, et õpilased said rohelise ekraani taustal päriselt filmi sisse minna ning ise osaleda filmis “Seenelkäik”.
7.d kuulas Suurgildi hoones loengut “Sajandite muusika Suurgildis”. Õpilased tutvusid keskaegsetete muusika ja keskaegsetete pillidega, said ka ise neid proovida.
8. klassid külastasid PROTO Avastustehast, kus avastati maagiliste leiutiste maailma. Sai lennata õhujalgrattaga, sõita aururongiga ja liikuda meresügavuste uurimislaevaga. Enne seda toimus aga õppeprogramm, kus allveelaevasõiduga seonduvad küsimused saadi selgemaks. Õpilased katsetasid vedelike tihedustega ja võimalustega õhku vee alla viia.
9. klassid külastasid Tervishoiumuuseumi ja said teadmisi südamest töötoas “Kuidas töötab minu süda?”. Lisaks täitsid õpilased kohapeal töölehe, mille abil tutvusid ka muuseumi teiste eksponaatidega.
10.b veetis muuseumipäeva Maarjamäe muuseumikompleksi Filmimuuseumis. Kõigepealt tutvuti giidi juhendamisel eesti filmi ajalooga ja filmi valmimise protsessiga. Rohelise taustaga stuudios tehti filmiklipid, kus ise „koos Aaduga Viivit otsiti”. Seejärel tutvusid õpilased töölehte täites Eesti 20. sajandi ajalooga Orlovi lossis.
11. klassid külastasid Rotermanni Soolalaos Eesti Arhitektuurimuuseumi. Õpilased jagati kuueks rühmaks ja iga rühm sai ülesande tutvustada erinevatest tahkudest Rotermanni kvartali linnaruumi. Õpilastel oli huvitav näha linna hoopis teise pilguga. Rühmatöö vorm ja erinevat tüüpi ülesannetest koosnev tööleht muutsid muuseumitunni mänguliseks, oli liikumist ja suhtlemist ning aktiivset arutelu. Õpilastele see tund meeldis, kuna toimus aktiivne õpe, oli avastamisrõõmu, sest nii mõnigi sattus Arhitektuurimuuseumisse esimest korda.
12. klassid uurisid Vabamu ja KGB vangikongide külastusel, kuidas mõjutab sõda üksikisiku saatust.
