Nädalavahetusel peeti meie koolis TORE õpihuvilaager, mille korraldasid meie kooli TORE huviringi juhendajad Kadri Lepik, Kai Pertel ja Marje Nurk. Laagri toimumist toetas läbi MTÜ NÜ TORE Eesti Haridus- ja Teadusministeerium.
Laagris osales 16 vahvat 5. ja 6. klassi õpilast, kelle hulgas oli juba varem TORE huviringis käijaid ehk torekaid ja ka neid, kelle jaoks TORE oli midagi uut ja huvitavat. Ühiselt lepiti kohe alguses kokku, et keegi ei taha laagris kogeda negatiivset ja kiuslikku käitumist. Laager oli nutivaba, mis tähendab, et telefonid viibisid laagri ajal „telefonide hotellis“. Rõõm on tõdeda, et ükski laps ei küsinud kordagi oma telefoni järele.
Laagris käsitleti erinevaid teemasid, millega TORE igapäevaselt tegeleb – väärtusi, suhtlemisoskusi, aktiivset kuulamist, kehakeelt, koolistressi vs koolirõõmu ja käitumist konfliktsituatsioonis. Räägiti ka erinevatest õpistiilidest ja -nippidest ning ühistööna valmis õpinippide meelespea „Kuidas tulemuslikult õppida?“.
Õpilased olid aktiivsed, avaldasid julgelt oma arvamust ja nende mõtted olid toredad. Grupitööna valmisid plakatid teemal „Unistuste kool“, kust võis leida lihtsaid ja reaalseid ettepanekuid, kuidas koolirõõmu suurendada, näiteks et õpetajad oleks mõistvamad, kodutöid oleks mõistlikus koguses, tunni ajal tehtaks virgutuspause ja lubataks õuevahetunde. Lennukamate ideede hulka kuulusid puhketoad õpilastele, multifunktsionaalne õpiruum, talveaed, ujula, koolikino ja treppide asemel hoopis liumäed ja liftid.
Loomulikult, nagu TOREle omane, mängiti palju mänge, tehti koostööülesandeid, harjutati esinemist ja nauditi tegevuses olemist.
Nii õpilased kui juhendajad jäid laagriga väga rahule ja arvasid, et laager ületas nende ootusi. Tagasisidena tõid noored välja, et lisaks sellele, et oli lõbus ja hea olla, sai koos tegutseda, mängida, koostööd teha, sai ka rääkida tunnetest ja väärtustest, mis on kellegi jaoks oluline, ja see kõik oli väga arendav.
Õpilaste poolelt jäi kõlama ühe osavõtja öeldu: „Mulle meeldis, et siin olid kõik omavahel sõbrad ja kõigiga arvestati!“. Juhendajatele jäi väga soe tunne sellest, et kõik oskasid kõigis märgata head ning et noored olid nii avatud ja loovad.