Mõnikord piisab ühest heast sõnast, märkamisest või lihtsalt teadmisest, et keegi on sinu jaoks olemas. Just nendele väikestele, kuid olulistele asjadele keskendusime oma vaimse tervise nädalal. Vaimne heaolu ei tähenda ainult seda, et meil ei ole muresid. See tähendab ka oskust märgata, kuulata, puhata, abi küsida, hoida suhteid ja leida enda jaoks seda, mis meid toetab.
Vaimse tervise nädalat alustasime koos TOREvandiga. MTÜ Noorteühingu TORE maskott, kes sümboliseerib sõbralikkust, üksteise märkamist, hoolimist ja koolirahu tagamist, tervitas hommikul kooliperet ja aitas hommikuses komplimentide ringis mõnusalt ja südamlikult üksteist tunnustada. Kõikidele jagati häid sõnu ja räägiti sellest, kui palju võib üks siiras kompliment või toetav lause inimesele tähendada. Sellega, et märkame, kuulame ning oleme üksteise jaoks olemas, aitame luua turvalisema ja rõõmsama tunde ning toetame nii iseenda kui teiste vaimset heaolu.
Vaimse heaolu teemat käsitleti 9.-11. klassidele organiseeritud töötubades “Heaolu ja digiheaolu”, mille läbiviijaks oli Riin Seema – tugimeeskonna praktikant ja vabatahtlik abiline Tallinna Ülikoolist. Ta selgitas, et heaolu hõlmab füüsilist, emotsionaalset, sotsiaalset ja vaimset tervist ning digitaalne heaolu seisneb tehnoloogiaga tervisliku suhte hoidmises. Tervislike digitaalsete piiride seadmine toetab üldist heaolu. Ühtlasi viidi maailmakohviku meetodil läbi arutelu teemal, kuidas igaüks ise ja kõik ühiselt saaks suurendada heaolu digirikkas maailmas. Läbi viidi ka Vaikuseminutite harjutus nimega HETK ehk hetkega suurem selgus ja tasakaalukus, mis on lühike teadveloleku ehk mindfulness-paus, mis aitab automaatpiloodilt välja tulla, meelt rahustada ning tuua tähelepanu tagasi praegusesse hetke.
Meelt rahustavaid hetki iseenda jaoks pakkusid 2. klassidele muinasjutujooga tunnid, mida viis läbi näitleja ja lavastaja Jane Meresmaa-Roos. Muinasjutt ja jooga ühendasid liikumise, kujutlusvõime ning rahuliku hingamise, pakkudes mõnusat lõõgastust. Õpetajate heaolu aitasid tõsta pimemassöörid, kes pakkusid soovijatele lõõgastavat õlavöötme massaaži, mis aitas leevendada koolipäevadest kogunenud pingeid.
7.a klassi noored arutlesid kahe päeva jooksul oma tunnete ja kogemuste üle ning otsisid erinevaid võimalusi, kuidas eluraskuste ja vaimse tervise muredega toime tulla ning abi leida. Osaleti Haridus- ja Noorteameti poolt Eestisse toodud tõenduspõhises programmis Youth Aware of Mental Health ehk YAM, mille läbiviijateks olid koolitajad Helina Kibar ja Umberto Geerts. See programm suunab noori arutlema ja rääkima vaimse tervise teemadel ning toetab nende oskusi vaimse tervise muredega toime tulemisel ja abi leidmisel. Tagasisideks öeldi, et ollakse teadlikumad ja tuntakse end abivajavat sõpra toetades kindlamalt.
Eluraskustega toimetuleku teekonnast õnnelikuma minani, rääkis 6., 12. ja 9.c klassile mullu Eesti mõjukaks puudega inimeseks valitud Tom Rüütel, kelle südameasjaks on puuetega laste ja täiskasvanute igapäevaelu normaliseerimine. Tema vahetu ja siiras jutustus pakkus nii nalja kui ka mõtteainet ning tõi mõnelegi pisara silma. Tom Rüütliga lühiintervjuu teinud 8. klasside õpilased Tom Vintsent Trutsi ja Lisette Kohan küsisid talt, mida ta arvab inimeste pilkudest, mis talle avalikes kohtades omaks saavad, ja Tom vastas humoorikalt, et ei ole enam kindel, kas pilgud on kuidagi solvavad või lihtsalt imetletakse, kui lahe kutt ta on. Ja küsimusele, kuidas ta suhtub puudeteemalistesse naljadesse, ütles ta, et absoluutselt kõige kohta võib nalja teha, kuid nali peab olema läbimõeldud.
Üks koht, kust saada häid mõtteid ja abi, on raamatud. Seetõttu tehti raamatukogus väljapanek õpetajate toodud eneseabiraamatutest, mis on neid elus aidanud või vaimset heaolu toetanud. Näitusel oli palju eriilmelisi ja huvitavaid teoseid. Iga raamat peitis endas oma loo ja mõtte, mis võib pakkuda tuge, lohutust või uusi vaatenurki. Näitus andis võimaluse avastada lugemissoovitusi ning mõelda sellele, kuidas need raamatud võivad aidata keerulistel hetkedel ja toetada meie heaolu.
Vaimse heaolu toetamiseks muudeti koolimajas ka keskkonda. Tugimeeskond kujundas 1. ja 2. korrusele rahulikud pesad, kus sai istuda või pikali visata ning sõbraga vaikselt juttu ajada. Selliseid pisut vaiksemaid ja privaatsemaid nurki on väga vaja, nagu õpilased ütlesid. Teisele korrusele tekkis heade mõtete sein ehk pilvenäitus, kuhu õpilased kirjutasid, mis on nende elus päriselt tähtis. Oma väärtustele mõtlemine aitab paremini mõista, mis meid kannab ja rõõmustab. Pilvedel olevad mõtted tuletavad meelde, mille poole hoida ja mis annab elule tähenduse.
Nädala lõpetuseks pakuti võimalust koos kogenud talisuplejate sotsiaalpedagoogi Kadri Lepiku ja koolipsühholoogi Kai Perteliga teha Harku järves üks karastav suplus. Nemad praktiseerivad seda juba aastaid ja on veendunud, et see on üks tõsiselt toimiv vaimse tervise vitamiin. Sel korral küll huvilisi nappis, kuid nüüd on aega aastake julgust koguda ja nendega järgmisel aastal liituda.
Hoolivus, märkamine, üksteise toetamine ja oskus hoida nii enda kui ka teiste heaolu ei peaks jääma ainult vaimse tervise nädalasse, vaid võiksid olla osa meie igapäevasest koolielust.
Koolipere on väga tänulik tugimeeskonnale, kes organiseeris sisuka ja mitmekülgse nädala, ning kõikidele inspireerivatele külalistele oma kogemuslugude ja südametarkuse jagamise eest!
